Ene Ergma: Endel Lippmaa tegutses teaduse eesliinil, temasugused inimesed on üksikeksemplarid

 (6)
Ene Ergma
Foto: Sven Arbet

Endel Lippmaaga pikalt koos teaduste akadeemia juhatuses töötanud Ene Ergma ütles, et eile 85. eluaastal lahkunud Endel Lippmaa oli tõelise vaistuga teadlane, kes tegutses teaduse eesliinil.

"Endel Lippmaa oli loomulikult suurepärane teadlane, väga särav ja väga ere inimene, suur isiksus, väga tihti ka väga vastuoluline, aga suured isiksused ongi sellised. Ta oli suurepärane poeg oma isale Teodor Lippmaale, kes oli esimesi teaduste akadeemia akadeemikuid. Loomulikult me ei tohi ära unustada Endel Lippmaa fantastilist tööd taasiseseisvumisperioodil, sest tema oli üks, kes suutis Molotov-Ribbentropi pakti teha kuuldavaks. Iga asja, millega ta tegeles, tegi ta väga südamega," ütles Ergma Delfile.

"Ärgem unustagem ära ka seda, et tema oli üks nendest, kes pani käe ette elektrijaamade erastamisele, sest ta jagas ära, et niisuguseid strateegilisi objekte ei tohi riik käest ära anda," ütles Ergma, lisades, et Lippmaa huvi ja süvenemine ei piirdunud teadusega.

"Mis põhiline, ta oskas ühiskonnaellu süveneda väga suure põhjalikkusega. On inimesi, kes lendavad probleemidest üle ja tahavad näidata, et on teadlikud paljudest asjadest, aga tema kui millestki rääkis, siis ta püüdis seda teha väga põhjalikult, uurida tagapõhja. Ja see on minu meelest üks väga tähtis asi."

"Tal oli ka suurepärane, nagu teaduses öeldakse, „nina“. Ta tunnetas alati, kus on midagi uut. Kui 80ndatel aastatel oli väga tõsine küsimus, kas neutriinol on mass, see oli väga suur diskussioon ja kohe alustas ka Lippmaa selle uurimisega. See oli teaduse eesliinil, ta oli seal mängija. teda ei huvitanud nokitseda pisikeste asjade kallal, see ei olnud Lippmaa. Tänu temale sattus Eesti ka CERN-i orbiidile, mis tegeles Higgsi bosoniga, ta sai aru, et seal tehakse täielikult uut füüsikat. Ta tunnetas asju, see on väga harv omadus ja omane ainult suurtele teadlastele," rõhutas Ergma.

"Minu jaoks on ta esmajoones teadlane. Muidugi, riigi jaoks, Eesti taasiseseisvumise jaoks tegi ta ka väga palju tööd, Aga minu jaoks on esimesel kohal tema kui teadlase tegevus nii nõukogude ajal kui ka hiljem."

„Nii et me oleme kaotanud väga suure inimese. Sellised inimesed, nad on üksikeksemplarid, vabandust, et ma niimoodi ütlen… Mina olen öelnud, et iga inimene on universum, aga tema oli suur universum.“

Ergma sõnul läksid inimesed vahel ka Lippmaaga tõsiselt vaidlema, nii temagi.

„Töötasin Eesti teadusfondis ja olen ka selline karm inimene. Me tahtsime, et inimesed, kes taotlevad granti, teevad seda alati teatud reeglite järgi, olenemata sellest, millised on nende pagunid, eks me siis seal mõningate asjade peale läksime omavahel vaidlema, aga see oli vaidlus. Ma olen alati austanud inimesi, kellel on oma arvamus. On ka inimesi, kes ütlesid, et tema on raske koos töötada, aga minu jaoks oli ta siiski selline, et ma alati huviga kuulasin ja alati kui ta andis mulle lugeda asju, siis ma teadsin, et ma pean need kindlasti läbi lugema ja see on minu jaoks vajalik informatsioon. Ja ta tegi seda sageli.“

Ergma tõi veel välja, et Lippmaa rajas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi. „Haruldane asi, kui inimesel on oma instituut,“ nentis Ergma.

„Siin võib ainult öelda: küll on kahju, et aeg nii kiiresti läheb. Aga mis sa teed. Inimese sisemus, tema põlemine võib olla kauaaegne protsess, aga kahjuks me oleme seotud selle välise kestaga. Ja see kest ei luba eriti kaua üle venitada. Ja kui venitatakse, siis ta sööb selle hinge, selle põlemise ära. Aga tema vaimujõud jäi põlema. Viimati puutusime temaga kokku möödunud aastal. Aga kui kohtud inimesega, sa ei mõtle selle peale, et see võib olla viimane… Väga kahju ja sügav kaastunne tema kahele toredale pojale, tema naisele ja kõikidele sõpradele ja tuttavatele,“ sõnas Ene Ergma.