Ta kritiseeris oma koduerakonna liikmeid haldusreformi suhtumise eest. "IRLi fraktsioon oli see-eest lootusetu. Sportlane võib küll väga hästi ketast heita, kuid see võib olla ka kõik, mida ta oskab. Paraku oli selliseid inimesi IRLi fraktsioonis toona palju ning igaesmaspäevased kohtumised nendega olid ausalt öeldes väga nukrad."

"IRL oligi see, kes haldusreformi toona põhja laskis, sest just siis, kui olime jõudnud juba väga konkreetsete küsimusteni, näiteks maakonnatasandi funktsioonide jagamiseni omavalitsusliidu ja maavalitsuse vahel, otsustati asi ära lõpetada. Olulisel kohal oli siin poliittehnoloogiline põhjus, et kuna IRL püüdis jätta endast muljet kui kõvast haldusreformi tegijast ja kogus sellega valimistel hääli, siis oli neile palju kasulikum teemat üleval hoida kui seda lahendada," süüdistas Reimaa.

Reimaa süüdistas oma mahavõtmises Juhan Partsi. "Jah, Laar rääkis mulle hiljem, et mind taheti maha võtta juba siis, kui IRLi Res Publica pool otsis Res Publica endisele peasekretärile Priit Sibulale sooja kohta ning tahtis ta panna Põlva maavanemaks. Mina olin seisukohal, et maavanemaks sobib vaid see, kelle kandidatuuri on omavalitsused heaks kiitnud. Sibul mõjus Põlvamaa omavalitsustele aga nagu punane rätik ning ma otsisin esialgu teise kandidaadi," rääkis Reimaa.

"Meie arvamused põrkusid ka Eesti rahva muuseumi ja Jõhvi viadukti puhul, mille ehitamiseks ei tahtnud Parts raha anda. Lõpuks kogunes selliseid vastasseise palju ning viimaseks piisaks sai eelnõu, mis oleks regionaalministrist teinud regionaal- ja avaliku halduse ministri, kelle alla oleks üle tulnud mõned osakonnad ka rahandusministeeriumist ja riigikantseleist ning kogu avalike teenuste valdkond, sh e-teenused. Sellega oleks endisest regionaalministrist saanud üks juhtivatest ministritest, mis ähvardas lüüa Partsi kaardipaki segamini," lisas Reimaa.