Enamiku parteide kultuurivaldkonna lubadused on sarnased
SDE: kultuuriürituste piletite käibemaks peab alanema
Sotsiaaldemokraatlik Erakond lubab võtta kõrgharidusega kultuuritöötajate palgaläbirääkimiste lähtepunktiks Eesti keskmise palga ja alandada kultuuriürituste piletite käibemaksu viiele protsendile. Lisaks lubavad sotsid toetada kultuurkapitali kaudu loovisikute õppimisvõimaluste laiendamist ja loometöö eest tasu maksmist.
Kõrgkultuuri õpilasteni viimiseks ning koolinoorsoo esteetilise kasvatuse parendamiseks tahab SDE luua õpilasosaku, mida saaks kasutada kontsertide, teatrietenduste, muuseumide ja teiste koolipoolsete ühiskülastuste toetamiseks, kirjutab BNS. Sotsid lubavad käivitada ka riikliku koondprogrammi "Eesti mälu", samuti soovivad sotsid jätkata programmide "Digitaalne kultuuripärand" ning "Eesti keel ja rahvuslik mälu" rakendamist.
SDE lubab jätkata Eesti keele arendamise strateegia rakendamist ja täiustamist, toetada Eesti regionaalkeelte kasutamist kohaliku asjaajamise keelena neis omavalitsustes, kus regionaalkeel on püsielanike enamuse emakeeleks ning Lõuna-Eesti keele ja kultuuri ning Setomaa programme. Sotsid lubavad oma valimisprogrammis toetada võru, setu, mulgi, kihnu ja teiste regionaalkeelte arengut.
Oma koha SDE kultuuripoliitikas on ka Eesti Rahvusringhäälingul (ERR), mille uue hoone valmimise sotsid lubavad tagada. Samuti lubab SDE jätkata avalik-õigusliku ringhäälingu tehnoloogilist moderniseerimist ja selle arhiivi digitaliseerimist.
Sotsid tahavad kommunismiohvrite memoriaali
Lisaks lubab SDE kehtestada rahvakultuuriseaduse ja toetada väärtfilmide näitamist kõikjal üle Eesti. Rahvamaja kui kultuuri tugistruktuur peab sotside arvates olema tasuta kohalike seltside koosolekute ja ürituste korraldamiseks ja ligipääsuks IT-vahenditele. Välisriikides lubavad sotsid laiendada Eesti kultuuriesinduste ja kultuuriatašeede võrku.
SDE lubab jätkata ka hõimurahvaste programmi tegevust Vene Föderatsioonis elavate soome-ugri rahvaste hariduslike ja kultuuriliste püüdluste toetamiseks. Üks sotside lubadus on toetada ka kommunismiohvrite memoriaali rajamist Tallinnasse. Sotsid lubavad taastada kokkuleppe, et rahvaraamatukogude teavikutega varustamisel jagunevad kulud võrdsetes osades riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel ning riik tellib rahvaraamatukogudele kultuuriajakirjad. Samuti lubab SDE käivitada sihtprogrammi "Eesti lapse raamatuvaramu" eemärgiga süvendada laste raamatuarmastust ja lugemisharjumust.
SDE peab oluliseks ka kultuuriministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi senisest tõhusamat koostööd loomemajanduse edendamisel, kõrgkoolide ühistegevust loomeerialade sidumisel ettevõtlusõppega ning ettevõtluse arendamise sihtasutuse loomemajanduse meetmete kohandamist loomemajandussektori vajadustele.
Reformierakond: Kulka aluspõhimõtteid ei muudeta
Reformierakond lubab, et kultuurkapitali aluspõhimõtteid ei muudeta ja eelarvevõimaluste tekkel suurendame professionaalse loomingu ergutamiseks mõeldud toetusi. Majanduslike võimaluste tekkimisel lubavad reformierakondlased ühtlustada kultuuritöötajate palgad haridustöötajate palkadega, eriala- ja loomeliite peab Reformierakond riigi olulisteks partneriteks.
Reformierakond lubab, et valmis ehitatakse Eesti Rahva Muuseumi ja Tallinna muusikakeskkooli uued hooned. Majanduslike võimaluste paranedes jätkatakse ettevalmistusi Rahvusooper Estoniale uue maja ehitamiseks, samuti lubavad reformierakondlased rahvusraamatukogu ning teater Ugala renoveerimist. Erinevalt sotsidest ei maini Reformierakond oma valimislubadustes ERR-i uut maja.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt rakendatavatesse ühisturunduse ja välismessitoetuse meetmetesse lubab Reformierakond viia sisse muudatused, mis võimaldaksid kultuuriekspordi arendamisega tegelevatel asutustel ja ettevõtetel nende rahaliste toetuste kaasabil eesti kultuuri maailmas laiemalt tutvustada. Eesti muusika üleilmseks tutvustamiseks ja turustamiseks lubab Reformierakond luua Eesti Muusikaekspordi sihtkapitali, kust ettevõtja saab toetust kontsert- ja kirjastustegevuseks ning fonogrammitootmiseks.
Kultuuriõpe kooliprogrammi
Majanduskeskkonna paranedes tahab Reformierakond viia ellu ringiraha põhimõtte, kuni 130 euro suuruse iga-aastase pearaha igale kooliealisele lapsele, mida saab kasutada huvialaringis osalemise eest tasumiseks. Samuti lubab praeguse koalitsiooni juhtpartei kultuuri ja kunstide valdkonna suuremat sidumist põhikooli riikliku õppekavaga. Reformierakond peab enda sõnul oluliseks, et õppetöö raames saaksid lapsed tutvuda võimalikult paljude kultuurivaldkondadega, mis kattub põhimõtteliselt ka sotside seisukohaga.
Reformierakond lubab ka temaatiliselt eristuvate maakonnamuuseumide arendamist, et neist kujuneksid olulised maakondlikud külastus- ja teaduskeskused. Partei lubab laiendada jätkuvalt Eesti piirkondlikke kultuuriruume - lisaks setu, Kihnu, saarte, Vana-Võru, Peipsiääre ja mulgi programmidele lubab Reformierakond avada Virumaa ja Rannarootsi kultuuriprogrammid.
Reformierakond lubab oma valimisprogrammis edendada ka muinsuskaitsevaldkonda. Muinsuskaitse all olevate kinnisasjade kasutamise kitsendamine peab Reformierakonna hinnangul olema seotud toetustega nende korrastamiseks. Praeguse valitsuse juhtpartei lubab jätkata pühakodade, mõisakoolide, maa-arhitektuuri ja looduslike pühapaikade programmide rakendamist ning eelarvevõimalustest lähtuvalt kavandada nende mahu suurendamist. Põhimõtteliselt sedasama lubab ka SDE.
Reformierakond lubab tagada ka intellektuaalse omandi kaitse, viies seadusandluse vastavusse digiajastu nõuetega. Praegune peaministripartei lubab võidelda piraatlusega ja koolitada õiguskaitseorganeid, et nad oskaksid uues digitaalses maailmas võidelda intellektuaalse omandiõiguse rikkumiste ja kuritarvitustega. Intellektuaalse omandi küsimus ei ole SDE valimisprogrammis erinevalt Reformierakonnast kajastust leidnud.
Reformierakondlased lubavad viia kokku kunstiinimesed ja ettevõtjad, majandus- ja kunstidistsipliine ühendavad õppekavad, toetada loomelinnakuid, kultuurimänedžeride koolitamist ja muid küsimusi, mis asuvad kultuuri-, ettevõtlus-, innovatsiooni-, haridus- ja turismipoliitika kokkupuutepunktis.
IRL paneks aluse kultuurifoorumile
Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) lubab oma valitsemisprogrammis luua toimivad ja regulaarsed koostöövormid kultuurivaldkondade esindajate kaasamiseks poliitika kujundamisse ja valdkondlike arengukavade koostamisse. Lisaks lubab IRL korraldada iga kahe aasta järel kõiki kunstivaldkondi kaasava kultuurifoorumi. IRL lubab lihtsustada ka loomeliitude asutamist, et soodustada uute ühenduste teket ning kaasata tegutsevad loomeliidud aktiivselt loominguliste töötajate olukorra parandamisse ning kultuuripoliitika kujundamisse.
IRL lubab asendada praeguse kultuurirahastamise mudeli mitmeaastaste toetuste süsteemiga, mis tagab kultuuriasutustele pikemaajalise kindlustunde ning seab kindlad eesmärgid nende tegevusele. Riigieelarveliste tegevustoetuse jagamisel lubab IRL luua eri suurusega organisatsioonidega arvestava süsteemi, mis kindlustab suuremad võimalused ka väikestele kollektiividele. Mitmeaastase rahastamissüsteemi kõrvale lubab IRL luua kvalitatiivsetel alustel põhineva lisarahasüsteemi ja juriidilise aluse kultuurikorralduseks omavalitsusüksuse tasandil, seadustades vajadusel rahvamajade institutsiooni.
IRL, SDE ja Reform: kultuuritöötajate palk peab tõusma
Kultuurivaldkonna palgad on ka IRL-i hinnangul ühed Eesti madalamad, moodustades vaevalt 80 protsenti Eesti keskmisest, eelarvevõimaluste tekkimisel peab IRL vajalikuks kultuuritöötajate palku tõsta, nagu seda soovivad teha ka SDE ja Reformierakond.
IRL soovib suurendada ka sihtotstarbelist toetust tippkultuuri viimiseks väljapoole maakondade keskusi, samuti kultuuriasutuste koostööd avalik-õigusliku meediaga. Lisaks sellele soovib IRL luua programmi kodumaise tippkultuuri jõudmiseks laiema vaatajas- ja kuulajaskonnani läbi avalik-õigusliku ja erameedia kanalite.
Loomemajanduse lubab IRL viia riiklikult prioriteetsete majandusvaldkondade hulka, jätkates loomemajanduse ekspordiagentuuride ja kohalike tugistruktuuride riiklikku toetamist. Lisaks lubab IRL leida võimalusi tagada organiseerunud loomemajandussektorite tugistruktuur-organisatsioonidele, nagu disainikeskus, arhitektuurikeskus ja Eesti muusika arenduskeskus, valdkondade arendamiseks stabiilne iga-aastane riiklik rahastus. EAS-i toetusmeetmed ja riigihangete korra lubab IRL muuta loomemajanduse ettevõtete eripäradele vastavaks.
Rõhk Eesti filmitööstuse arengule
IRL soovib jätkata ka tegevusi Eesti audiovisuaaltööstuse toetamiseks kõrgtehnoloogilise keskuse loomisel Balti filmi- ja meediakooli juures ning otsida täiendavaid võimalusi taastada Eesti filmitootmise infrastruktuur, et arendada Eesti filmitootmisteenuseid eksportivaks maaks. Selleks tuleb IRL-i arvates välja arendada filmitootmisteenuste eksportagentuur, kes müüb Eestit filmivõtete sihtmaana, abistab ja kutsub kohale välisprodutsente, peab üleval andmebaasi tegijatest, lokatsioonifotodest ja muust. Lisaks kavatseb IRL toetada muusikavaldkonna ekspordistrateegia arendamist, töötades koos Eesti muusika arenduskeskusega välja eksporttegevuste toetamisele suunatud toetusmehhanismid, nagu tavaks Põhjamaades.
IRL tahab luua strateegia ja toimiva süsteemi, mille põhieesmärgiks on järjekindel Eesti kultuuri ja tegevkunstnike tutvustamine ja vahendamine välismaal, seda sarnaselt Reformierakonnaga. Samuti soovib IRL tugevdada Eesti Instituudi rolli Eesti kultuuri tutvustamisel sihipäraste vahendite suunamise abil selle arengusse.
IRL soovib täpsustada ka arhitektuurikonkursside nõudeid eesmärgiga saavutada mitte üksnes soodsa hinnaga, vaid ka kvaliteetne tulemus. Oluliste avaliku sektori poolt tellitavate hoonete projektide tellimisse lubab IRL kaasata eksperdid ning kohalikud huvigrupid. Samuti kaalub IRL riigis ühtse arhitektuuripoliitika koordineerimiseks riigiarhitekti ametikoha loomist, mida on teravalt kritiseerinud arhitektuurimuuseumi endine direktor Karin Hallas-Murula.
Vabakutselistele tervisekindlustus!
IRL soovib luua ka toetusprogrammi, mis soodustaks erialase keele arengut. Igal aastal lubab IRL rahaliselt toetada vähemalt 50 olulise erialase uudisteose tõlkimist ja eestindamist ning avaldamist e-raamatuna, samuti peab IRL oluliseks IT-vahendite, nagu automaattõlkeprogrammid ja sõnaraamatud, arendamist ning olulise tarkvara eestindamist.
IRL lubab oluliselt tõsta ka avariirestaureerimiste vahendeid ja kultuuripärandi säilimise tagamiseks luua mälestiste omanikele mõeldud restaureerimistoetuste fondi, samuti luua toimiv toetuste süsteem, mis motiveerib omanikke mälestisi restaureerima muinsuskaitse nõuetest lähtuvalt.
Sarnaselt Reformierakonnaga lubab IRL kaasajastada autoriõiguse seadust ning reguleerida puudulikult kaitstud valdkondi. Samuti sätestada võimalus rakendada autoriõigustega tegelevate kollektiivsete esindusorganisatsioonide avalikkuse finantstegevuse järelvalvet läbi täpsemate finantsaruannete avalikustamise ja audiitorkontrolli.
Vabakutselistele tunnustatud loovisikutele soovib IRL garanteerida tervisekindlustuse ja muud sotsiaalsed garantiid ka olukorras, kus nende maksustatud sissetulekud ei ole regulaarsed, aga ületavad aastas 12-kordset miinimumpalka.
Rahvakultuuri rahastamise lubab IRL luua kodanikuühiskonna alustelt lähtuvaks. Samuti tahab IRL soodustada erinevate toetusprogrammide kaudu ühistegevusteks vajaliku keskkonna arengut. Sarnaselt Reformierakonna ja SDE-ga soovib IRL teha kõik endast oleneva, et säilitada erinäoliste ja elujõuliste kogukondade, nagu Kihnu ja Setu traditsioonide säilimine ning areng.
Kui Reformierakond lubab ka suuremate kultuurivaldkonna ehitiste valmisehitamist ja renoveerimist, siis IRL-i lubaduste seas neid ei ole, samuti ei maini IRL oma lubadustes ERR-i uue maja ehitust.
Kesk rõhub spordile ja sõnavabadusele
Keskerakonna lubadused kultuuri valdkonnas on erinevalt Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Reformierakonnast ning Isamaa ja Res Publica Liidust üsna lakoonilised ja keskenduvad suures osas spordile, mis SDE, Reformierakonna ja IRL-i valimislubaduste hulgas erilist äramärkimist pole leidnud.
Keskerakond lubab oma valimisprogrammis rõhutada professionaalse kultuuri riikliku toetussüsteemi jätkamise ja arendamise vajalikkust, samuti toetada eesti kultuuri tutvustamist maailmas. Piisav ja läbimõeldud riigipoolne toetus peab Keskerakonna arvaes maksimaalselt ära kasutama Euroopa kultuuripealinna projektiga tekkivad võimalused. Tallinna võimupartei lubab arendada ka laste huvikoolide võrku.
Kõikidel rahvuskultuuridel peab olema võimalus
Keskpartei peab oluliseks, et Eesti meedias oleks erinevate arusaamade avalikustamise teel tagatud reaalne sõnavabadus ja leiab, et ERR tuleb kujundada rahvusriigile vääriliseks meediaorganisatsiooniks, mis tunnetab oma vastutust ja missiooni rahvuskultuuri sihipärasel säilitamisel ja kõigekülgsel arendamisel.
Keskerakonna arvates tuleb järjekindlalt laiendada riigipoolset toetust tervisespordile ja rajada koostöös omavalitsustega riiklikult finantseeritavad spordikoolid. Samuti lubab Keskerakond toetada omavalitsusi kuni 18-aastaste noorte liikumisharrastuste tasu maksmisel. Lisaks lubab Keskerakond kavandada üleriigilise jalgrattateede võrgustiku ja asume seda järk-järgult välja ehitama. Lisaks tuleb keskpartei arvates täiustada sporditöötajate tasustamise süsteemi tagamaks selle töövaldkonna jätkusuutlikkus, samuti võrdsustada treeneritöö staatuse õpetaja omaga.
Keskerakond rõhutab oma valimislubadustes, et kõigile rahvusgruppidele tuleb tagada tingimused oma rahvuskultuuri arendamiseks koos võimalusega integreeruda eesti rahvuskultuuri.
Rahvaliit: toetame laulu- ja tantsupidu ning kohalikke seltse
Rahvaliit peab oma kultuurivaldkonna valimislubadustes vajalikuks laulu- ja tantsupidude protsessi toetamist, riiklike regionaalprogrammide jätkumist ja Virumaa põliskultuuriprogrammi käivitamist. Riigi tugi peaks Rahvaliidu hinnangul jätkuma nii professionaalsete kunstnike loomeliitudele kui ka rahvakultuuri katusorganisatsioonidele. Selles osas on ERL-il sarnasusi nii SDE, Reformierakonna kui IRL-iga.
Rahvaliit hindab enda kinnitusel fondide ja vabatahtlike sponsorite panust kultuuri rahastamisel. Selle soodustamiseks on partei arvates soovitav rakendada täiendavat maksuvabastust. Pärandkultuuri paremaks rahastamiseks tuleb Rahvaliidu arvates kaasata täiendavalt nii riigi ja omavalitsuste vahendeid kui erakapitali.
Rahvaliit peab Eesti kultuuri alustalaks eesti keelt, mille piirkondlikud erikujud ja kultuur vajavad kestmajäämiseks partei hinnangul ka edaspidi nii õiguslikke kui ka rahalisi kaitse- ja toetusmehhanisme. Rahvaliidu arvates on tarvis kõigile ühiskonna liikmetele tagada võimalused tegutseda eestikeelses kultuuriruumis kõigis Eesti piirkondades.
Rahvaliit lubab toetada kohalike seltside tegevust ja leiab, et kohalikud kultuuritraditsioonid säilivad enam maapiirkondades, sest suurlinnad on rohkem mõjutatud globaalkultuuri standarditest. Omakultuuri tulevik Eestis sõltub Rahvaliidu arvates ka regionaalarengust ja maarahva saatusest.
ERL toetab oma valimislubadustes kultuuriekspordi edendamist ja loomemajanduse arendamist ning mitmesuguseid ühisprojekte, et eesti kultuur oleks rohkem andja kui saaja. Samuti ei pea Rahvaliit enda kinnitusel õigeks kultuuride ühtesulatamist ja unifitseeritud Euroopa kultuuri loomist, kuid teatav ühisosa on loomulik. Kultuuriekspordi ja loomemajanduse osas on ERL-il sarnasusi ka sotside, Reformierakonna ja IRL-iga.
Rahvaliit peab vajalikuks muuta ka rahvusteaduste ja teiste humanitaarteaduste rahastamise aluseks olevaid hindamiskriteeriume, et senisest enam väärtustada eestikeelseid uurimusi. Sarnane seisukoht on ka IRL-il.
Rahvaliit peab enda kinnitusel vajalikuks käivitada ka riiklik investeeringuabi programm igasse maakonnalinna nüüdisaegse spordikeskuse ehitamiseks ning toetab riiklikult tähtsate kultuuriobjektide renoveerimist ja ehitamist. Peale Keskerakonna on Rahvaliit teine partei, mis kultuurivaldkonna valimisprogrammis spordile tähelepanu pöörab.
Rohelised ei ole oma valimisprogrammi veel avalikustanud. Eelmise aasta lõpus avalikustatud roheliste tegevuskava "Terve maa, terve inimene, terve ühiskond" kultuurivaldkonda ei puuduta.
