Teesalu küsitles umbes 600 eri vanuses täiskasvanut. Kolmveerand neist on rahul praeguse olukorraga, viiel protsendil oli ükskõik ja ülejäänud soovisid kas aastaringset suveaega või kaks korda aastas kellakeeramist.

Tartu ettevõtjad tegid linnavalitsusele ja maakonna omavalitsustele ettepaneku alustada maist tööpäeva praegusest tund varem, et inimestel jääks suveõhtuti rohkem valget vaba aega.

Tartu abilinnapea Hannes Astok leidis, et ettevõtjate ettepanek on väga praktiline ja väärib kaalumist, sest praegu jääks suvepäev väga lühikeseks. “Oleme valmis kaaluma seda, mis meist sõltub, näiteks ühistranspordi korraldus ja koolide-lasteaedade töö algus,” kinnitas Astok.

Aastaid kellakeeramise vastu ja vööndiaja kehtestamise eest võidelnud Teesalu leiab, et kui mingis asutuses kehtestatakse varasem tööaeg, ei tähenda see veel suveajale üleminekut. “See on mõistlik töökorraldus õiges vööndiajas — kes soovib, korraldab töö alguse varasemaks, aga kes ei soovi, seda ei tohiks sundida,” ütles Teesalu.

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon nõuab valitsuselt, et see langetaks kiiresti otsuse suveaja taastamiseks. Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et suveaja taastamine on kasulik kõigile inimestele, teatas ETAle Keskerakonna parlamendifraktsiooni pressinõunik Ralf R. Parve.

EMORi 1998. aasta aprillis läbi viidud uuringu tulemuste põhjal oli kella suveajale ja tagasi nihutamise poolt 15 protsenti ning selle vastu 69 protsenti küsitletutest, 16 protsenti ei osanud öelda, kas nad on poolt või vastu.

Valitsus otsustas lõpetada suveaja kasutamise 1999. aasta sügisel. Tänavune kevad on Eestis teine ilma suveajata.