Enam rikuvad keskkonnanõudeid kalastajad

 (1)
Enam rikuvad keskkonnanõudeid kalastajad
AFP/Scanpix

Keskkonnainspektsioon on tänavu üheksa kuuga registreerinud 1955 keskkonnaalast seaduserikkumist. Kontrollimisi on samal ajal läbi viidud ühtekokku 9796, mis näitab, et keskmiselt iga viies kontrollimine lõppes rikkumise tuvastamisega.

Kontrollimiste ja rikkumiste arvu suhe on valdkonniti erinev. Eluta looduse poolel lõppes keskmiselt iga üheksas ning eluslooduse poolel  iga seitsmes kontrollkäik rikkumise tuvastamisega. Kalapüügivaldkonnas fikseeriti see-eest rikkumine keskmiselt igal neljandal kontrollimisel.

”Seadus näeb ette, et olulise keskkonnamõjuga ettevõtteid, nagu suuremad tööstusettevõtted, jäätmekäitlejad ja põllumajandusettevõtted, tuleb kontrollida kord aastas ning meie hinnangul annab see tulemusi — asjad on enamasti korras,” ütles keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Olav Avarsalu. ”Sellest võibki tuleneda niinimetatud pruuni poole väiksem rikkumiste arv võrreldes teiste valdkondadega,” lisas Avarsalu.

”Samas näitab kontrollimine, et jätkuvalt on ettevõtteid, kes ei ole endale vajalikke keskkonnalube muretsenud ja kes võivad keskkonnanõuete mittetäitmisega saavutada korrektselt tegutsevate ettevõtete ees teatud konkurentsieelise,” märkis Avarsalu. Tema sõnul tahab inspektsioon edaspidi kontrolli fookuse taolistele ettevõtele suunata.

Kalapüügivaldkonnas on rikkumiste arvukus tõenäoliselt seotud suure kalastajate hulgaga, kelle seas on paraku ka neid, kes püüginõuetest kinni ei pea. Endistviisi on üheks suuremaks probleemiks ebaseaduslikult, ilma nõutava tähistuse ja märgistuseta püügile seatud püügivahendid. ”Nende omanike kindlakstegemine ja vastutusele võtmine on keeruline, kuid otsime lahendusi, kuidas seda probleemi vähendada, ” ütles Avarsalu.

Üheksa kuu kokkuvõttes on rikkumiste arvu järgi esikohal kalapüügivaldkond 1205 rikkumisega. Sellele järgnevad jäätmevaldkond 168 ning metsavaldkond 149 rikkumisega.

Kõige suurem arvestuslik keskkonnakahju ehk 6,8 miljonit krooni on tekitatud maapõuekaitse nõuete rikkumistega. Sellele järgnevad kalapüügivaldkond, kus kahjusumma on umbes 0,5 miljonit krooni ning metsakaitse valdkond kahjusummaga 0,36 miljonit krooni.

Maakondadest on üheksa kuuga enim rikkumisi registreeritud Harjumaal, Tartumaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal, kus tuvastati vastavalt 296, 282, 247 ja 245 rikkumist.