Hea valimistava ehk kodanikeühenduste ootused kampaaniate sisule ja vormile koostas EMSL enne kevadisi Euroopa Parlamendi valimisi, siis kiitsid sinna kirja pandud põhimõtted heaks kõik riigikogus esindatud erakonnad. Nüüd on tava sõnastust täiendatud nii, et see laieneks ka valimisliitudele ja üksikkandidaatidele, teatas EMSL.

Hea tava järgimine aitab liidu hinnangul kaasa eetilistele ja sisukatele valimistele ning võimaldab teha asjatundlik otsus platvormide ja kandidaatide vahel.

Näiteks näeb tava ette, et avaliku võimuga kaasnevaid eeliseid ei kasutata kampaanias tingimustel, mis ei ole samamoodi kättesaadavad teistele kandidaatidele; et valimislubadused on seotud valitava kogu pädevusega ja keskenduvad plaanitavale poliitikale, mitte üksnes konkreetse isiku või grupi headele või halbadele omadustele; et kandidaadid teatavad avalikult, kas nad kavatsevad valituks osutudes esinduskogus tööle hakata ja vel mitmeid põhimõtteid.

“Loodan, et algava valimiskampaania käigus saame rohkem teada kavandatavatest poliitikatest ja nende elluviimise vahenditest. Kahjuks tuleb tõdeda, et lõppenud välireklaami kampaania oli järjekordselt sisutühi ning suunatud eelkõige vastandumisele ja vaenlase kuju otsimisele,” ütles EMSLi nõukogu liige Allar Jõks.

Et hinnata kampaaniavõtete ja lubaduste vastavust heale valimistavale, on EMSL palunud appi tuntud inimesi erinevatelt elualadelt. Nii on nõusoleku andnud Veiko Spolitis, Juhan Kivirähk, Marek Reinaas, Agu Uudelepp, Martin Kala ja Rein Veidemann. Ekspertide nimekiri ei ole lõplik ning EMSL kutsub kõiki ausaid ja sisukaid valimisi oluliseks pidavaid inimesi kampaania ajal sõna võtma.

Hea valimistava on osa kodanikeühenduste manifestist kohalike valimiste eel, kus esitatakse ettepanekud selle kohta, kuidas omavalitsused saaksid kaasa aidata kodanikuühiskonna tugevnemisele Eestis. Pikemalt on algatusest juttu veebilehel www.ngo.ee/manifest.

EMSL on avalikes huvides tegutsevate kodanikuühenduste liit, kelle liikmeskonnas on 106 ja võrgustikus umbes kolm tuhat vabaühendust.

HEA VALIMISTAVA

Valimiskampaania rahastamine on läbipaistev

▪ Kõik valimiskampaaniaga seotud kulud rahastatakse üksnes erakonna, valimisliidu või kandidaadi eelarve kaudu, mis avalikustatakse pärast valimisi.

Avalikku võimu ei kuritarvitata

▪ Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustes mittepoliitilistel ametikohtadel töötavad isikud ei osale oma tööajast ühegi nimekirja või kandidaadi valimiskampaanias.

▪ Maksumaksja poolt ülal peetavad meediakanalid peavad olema võrdsetel tingimustel kättesaadavad kõigile valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.

▪ Avalikke vahendeid, välja arvatud erakondadele riigieelarvest määratud tegevustoetus, kasutatakse vaid tingimustel, mis on kättesaadavad ka teistele valimistel osalevatele nimekirjadele ja üksikkandidaatidele.

Valimiskampaania keskendub sisulistele küsimustele

▪ Valimiskampaania teemaringi määrab ühiskondlik olulisus, mitte lihtsus ja atraktiivsus.

▪ Hoidutakse valijate hirmutamisest ja äraostmisest ning rahvusliku, sotsiaalse, rassilise või muu grupikuuluvuse kaudu vastuseisu õhutamisest.

▪ Valimisreklaamile eelistatakse kampaanias kohtumisi valijatega, väitlusi, artikleid ja vestlussaateid.

▪ Valimislubadused on seotud valitava esinduskogu pädevusega, keskenduvad enam plaanitavale poliitikale, mitte mõne konkreetse isiku või grupi headele või halbadele omadustele.

▪ Rahaliselt hinnatava valimislubaduse puhul tuuakse välja nende maksumus ja tuluallikas.

Kandidaatide poliitilised vaated ja seisukohad on avalikud

▪ Kandidaadid ei varja oma erakondlikku kuuluvust ega poliitilisi vaateid, samuti seotust erinevate huvigruppidega.

▪ Valimisnimekirja kantud kandidaadid teatavad hiljemalt aktiivse valimisagitatsiooni alguseks avalikult, kas nad asuvad valituks osutumise korral esinduskogusse tööle.