Võrreldes juuniga tõusis järsult nende kodanike arv, kes kavatsevad kindlasti rahvahääletusel osaleda ning jah-hääle anda, teatas BNS-ile Emori suunajuht Aivar Voog.

Juunis toetanuks Eesti ühinemist 55 protsenti kindlasti rahvahääletusel osaleda kavatsejatest ning selle vastu hääletanuks 45 protsenti.

Voog ütles, et toetus EL-iga ühinemisele on juulis tõusnud eelkõige vanemaealiste hulgas.

“Toetuse tõusu impulsiks oli president Arnolt Rüütli, riigikogu esimehe Ene Ergma ja peaminister Juhan Partsi Euroopa Liiduga ühinemist toetav ühisavaldus juuni lõpus,” ütles Voog. Ta lisas, et madalaim toetus Eesti ühinemisele oli juulis alla 35-aastaste seas.

Küsitlustulemuste kohaselt toetas juulis Eesti ühinemist EL-iga suurem osa Reformierakonna valijaist (71 protsenti), samuti oli toetus stabiilselt kõrge Res Publica (63 protsenti), Isamaaliidu (64 protsenti) ja Mõõdukate (62 protsenti) valijate seas.

Keskerakonna valijate hulgas oli juulis täpselt võrdselt EL-iga ühinemise toetajaid ning vastaseid — 47 protsenti.

Euroopa Liiduga ühinemise toetajate osakaal tõusis juulis järsult Rahvaliidu valijate seas. Juulis toetas neist EL-iga ühinemist 47 protsenti, kuu aega varem oli toetusprotsent 34.

Eesti kodanikest toetas kindlasti või pigem toetas ühinemist EL-iga juulis 53 protsenti ning ühinemisele kindlasti või pigem vastu oli 42 protsenti kodanikest. Ka elanike üldine liitumistoetus tõusis juulis, sest juunis oli see toetus alla 50 protsendi.

Emori uuringus juuli esimesel ja viimasel nädalal osales tuhat Eesti elanikku.