EML-i teatel tõlgendavad maksuametnikud soetamise mõistet liialt kitsalt ning keelavad laenuintressi mahaarvamist näiteks laenu osalt, mis kulus notaritasu, riigilõivu või pangale lepingutasu maksmiseks, teatas EML Delfile.

EML-i arvates on selline tõlgendus omavoliline ja seadusega vastuolus. Kuigi “väljalõigatavad” summad on tihti üsna väikesed, tekitab taoline käitumine ometi inimestele ebameeldivusi ja riivab nende õiglustunnet.

Tulumaksuseaduse kohaselt on füüsilisel isikul õigus oma tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intressi. Kui kogu saadud laenu ei ole täies ulatuses kasutatud eluaseme soetamiseks, siis nõuab maksuhaldur, et tuludeklaratsioonis arvutatakse välja laenu sihtotstarbelise kasutamise protsent ning intresse lubatakse tulust maha arvata ainult osaliselt.

EML-i arvates tuleks lugeda laenu sihtotstarbeliseks kasutamiseks kõik uue eluaseme soetamisega otseselt ja vältimatult seotud kulud, lisaks lõivudele ja lepingutasudele ka näiteks maakleritasu, kolimiskulud ja eluruumi kasutuselevõtmiseks hädavajalik remont. Vastasel juhul tekiks ebavõrdne kohtlemine, sest maksuhalduri silmis oleksid eelistatud need koduostjad, kes ostavad remonditud ja sisustatud korteri ning lepivad kokku, et kõik lõivud ja muud tasub kannab müüja, suurendades selle võrra müügihinda.

Samuti tuleks lähtuvalt mõistlikkuse ja otstarbekuse printsiibist kehtestada praktikas ümardamisreegel ning mitte norida 1-2 protsendi võimaliku mittesihipärase laenukasutuse pärast, sest see raiskab nii maksuametnike kui maksumaksjate aega ja raha rohkem, kui riigile raha sisse tooks.