Emakeeleõpetajate mure jäi lahenduseta
Ka riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi väitel ei saa õppekava arendajad hakata taganema peamisest eesmärgist, miks õppekava uuendamine ette võeti.
„Õppekavauuendus võeti ette, et vähendada õpilaste koormust ja ma usun, et me oleme liikumas üsna hea lahenduseni, mille kohaselt oleks gümnaasiumiastmes 63 kohustuslikku kursust ja 30 valikkursust. Sellises proportsioonis tuleb selle õppekavaga ka edasi tegeleda,” lisas Kreitzberg.
Tõnissoni sõnul on lisaks õppekava üldosa koostamisele alustatud eri ainekavade koostamist ja praegu pole paljudes ainenõukogudes suurimaks probleemiks mitte õppeainete maht tunniplaanis, vaid see, kuidas muuta ainekava sisukamaks ja vabaneda ülearu koormavast. „Küsimus on selles, kuidas õhk nii õppekavast kui ka ainekavast välja lasta.”
Kuigi Tõnissoni sõnul on uue õppekava üldosa laias laastus juba valmis, ei ole seda kavas lõplikult heaks kiita enne, kui valmivad ka eri õppeainete ainekavad.
„Praegu meedias toimuv diskussioon õppekavas paika pandava tunnijaotuse osas pole tegelikult pikas perspektiivis kõige olulisem. Paraku läheb enamus auru just selle peale ära. Aga selles osas pole Eesti Euroopas erand,” lisas Tõnisson.
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Katri Raik ütles, et tegelikkuses on koolidel õigus ka tulevikus õpetada näiteks eesti keelt ja kirjandust praeguses mahus. Kuid selle asemel, et ainete õpetamine toimuks riikliku sunnina, on ainete täpsem maht koolide ja õpilaste endi otsustada. Emakeeleõpetajaid häirib see, et praeguse 12 ainekursuse asemel oleks tulevikus tunniplaanis kohustuslikke vaid üheksa.
