Emakeeleõpetajad: tasemetöö oli liiga raske

Emakeeleõpetajad kavatsevad esitada kuuenda klassi tasemetöö kohta vaide.

„Kuidas te kirjutaksite „all-linn", kas suure või väikse algustähega?" küsis Eesti emakeeleõpetajate seltsi juhatuse liige ja Rapla Vesiroosi gümnaasiumi eesti keele õpetaja Krista Mägi sama kooli 6.a klassi lastevanematelt, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Ee, suurega, ei, vist ikka väiksega," kõlasid ebalevad vastused. Ei - õpetaja ei kontrollinud isade-emade eesti keele oskust, vaid tutvustas neile tänavust 6. klassi tasemetööd. Seetõttu koostab emakeeleõpetajate selts riiklikule eksami- ja kvalifikatsioonikeskusele vaiet, sest ei saa ju õiglaselt hinnata omandatud teadmiste taset, kui ülesannetes tahetakse vastuseid küsimustele, mida 6. klassis veel õpitud ei olegi.  

Kõnealune lastevanemateski kõhklusi tekitanud „all-linn" ongi pärit tasemetööst. Kui riiklik ainekava näeb ette, et 6. klassi õpilane oskab kasutada suurt algustähte nimedes, teoste ja perioodiliste väljaannete pealkirjades ning ajaloosündmuste märkimisel, siis töös pidi ta oskama algustähe õigesti kirjutada järgmises üpris keerulises lauses: Tallinn koosnes keskajal kahest eraldi osast: Toompeast ja all-linnast.

Üsna valdav oli, et lapsed samastasid „all-linna" linnaosa nimega ning kirjutasid selle nii „All-linna" kui ka „All-Linnana".

Samamoodi pidid nad teadma, kuidas kirjutada Kiek in de Kök, Viru värav või Pikk Hermann, ehkki suur ja väike algustäht asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimedes tuleb jutuks alles seitsmendas klassis. 

Näiteid, kus lapsed eksisid, sest polnud seda õppinud, on Krista Mäel tuua veelgi: tasemetöö neljandas punktis tuli õpilastel täita kirjanike nimede ja teoste pealkirjaga seotud lüngad, näitamaks, kuidas nad tunnevad nii autoreid kui ka teoseid. Iga vales­ti kirjutatud nimi andis ühe miinuspunkti, kusjuures ülesanne sisaldas ka selliseid nimesid ja pealkirju nagu Ferenc Molnar ja „Pal-tänava poisid", Eduard Bornhöhe ja „Tasuja", Mark Twain ja „Tom Sawyer".

„Kogu selle ülesande võiks arvestusest välja jätta, sest õppekava ei näe ette ühegi konkreetse teose käsitlemist," tõdeb Krista Mägi. „Õppekava loetleb 33 autorit, keda võiks kuuendas klassis käsitleda, kusjuures loet­elu lõpeb sõnadega „või teised".

Bornhöhet ja „Tasujat" pole selles loetelus, pealegi on koolidel teoste käsitlemisel vabad käed ja ühiseid küsimusi ei saakski kõigile esitada - selleks puudub ainekavas alus.

Tallinna koolides tasemetöö mõistagi nii suurt tüli ei tekitanud. „Meil läks hästi. Kuigi olid mõned küsimused, mis polnud õppekavas, ei tekkinud sellega suuri probleeme," teatati näiteks Tallinna 21. koolist.

Eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse eesti keele peaspetsialist Märt Hennoste oli õpetajate kriitikast üllatunud. „Tasemetöö koostamisel lähtus komisjon riikliku õppekava teise kooliastme õpitulemustest, ainekavast ja õppekirjandusest," lausus Hennoste. „Õpitulemusi käsitleb komisjon ainekava õppesisu üldistusena, õppekirjandust ainekava ja õpitulemuste konkretiseeringuna."

Hennoste sõnul lähtus tasemetööd ette valmistanud komisjon tõdemusest, et märkega „õpik vastab riiklikule õppekava­le" tähistatud õppekirjandus vastab sellele ka reaalselt ning selles käsitletakse keele- ja kirjandusnähtusi nõutud ma­hus ja raskusastmes.

„Tasemetööd koostades toetuti Kaja Sarapuu ja Liisi Piitsi, Viivi Maanso, Merike ja Kaider Vardja, Piret Hiisjärve ning Reet Bobõlski ja Helin Puksandi õppekomplektidele," lausus Hennoste. „Kõik artiklis toodud näited vastavad ainekavale ning esinevad nimetatud autorite õpikutes ja töövihikutes."

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines