Nii näiteks toodi varjupaika alkohoolikutest vanemate kolmeaastane poeg, kes ainult roomab. Või lapsed, kes ei räägi sõnagi, näitavad vaid kätega, et tahaks süüa. Ja tavalist toitu vaadatakse võõristavalt, sest laual ei ole kiirnuudlid ega muud taolised poolfabrikaadid, kirjutab Saarte Hääl.

Selliseid näiteid tõi Kuressaares asuva naiste- ja lastevarjupaiga Laurits juhataja Anneli Jakobson. Tema sõnul oli kõige noorem laps, kes on Lauritsasse toodud, kolmeaastane. Koos emaga varjupaika jõudnud kõige noorem laps oli vaid neljapäevane.

“Ema tuli otse sünnitusmajast, tal ei olnud kusagile minna,” rääkis Jakobson. Kokku tuuakse Lauritsasse Jakobsoni sõnul ligi 50 last aastas.

“Tänapäeval on ju trendiks saanud välismaal töötamine,” tõi Jakobson välja veel ühe põhjuse, miks lapsed Lauritsasse satuvad. Ema-isa lähevad välismaale tööle ja jätavad lapse koju lootuses, et mõni sugulane või tuttav tal vahel silma peal hoiab. Jakobsoni sõnul esineb Lauritsasse sattumise põhjuste rivis ka erinevaid suhteprobleeme - näiteks see, kui peres on kasuisa.

“Ema on tütre siia saatnud, öeldes, et tütar meeldib kasuisale rohkem,” rääkis Jakobson, lisades, et on ka juhtumeid, kui on põgenetud kasuisa vägivallatsemise eest. “Emad pahatihti ei taha uskuda selliseid asju,” tõdes ta ja ütles, et teismelised lapsed on ka üksi tulnud Lauritsa ukse taha varjupaika paluma.