Elvas läks vanahärra Euroopa Parlamenti valima Nõukogude Liidu passiga

Pühapäevastel valimistel jäi ühel vanemal mehel hääl andmata, kuna ta võttis Elvas valimisjaoskonda isikut tõendava dokumendina kaasa Nõukogude Liidu passi.

Jaoskonna esimees Kristi Kalmus ütleb, et tegu oli ühe vanema härraga, kes oli üllatunud, kui kuulis, et selle dokumendiga valida ei saa. "Kas sellega ei saa," imestas mees. "Ta oli väga rahulik ja viisakas, läks peagi ära. Soovitasime tal Eesti passiga tagasi tulla," lisab Kalmus. Mees ei kostnud, kas tal see olemas. Tagasi ta igatahes ei tulnud. Kalmus ütleb, et mehe nime ta ei tea, nägi teda elus esimest korda.

Nõukogude Liidu passe hakati väljastama 1941. aastal. Iseenesest kurioosne oli, et venelased nimetasid oma dokumenti küll uhkelt pasport’iks, kuid suurele enamikule Nõukogudemaa elanikest jäi selle sõna tähendus "astu väravast läbi" Eestlane võis selle passiga küll Viru väravatest läbi astuda, aga mitte NSV Liidust välja.

Märtsis 1991 otsustas Eesti Kongress määratleda Eesti kodanikkonna ja hakata välja andma Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistusi. Kehtivuse kaotasid NSV Liidu passid 1. septembril 1993.

Mis aga puutub valimistesse, siis Kalmuse sõnutsi oli ainuüksi nende jaoskonna puhul kümmekond juhtumit, kus inimesed tulid vale dokumendiga (kehtetud dokumendid, pangakaardid) või suisa kaks kätt taskus - arvasid, et saab ka ilma passi või ID-kaardita hääletada. Mitmed kohalikud said jaoskonnas teada, et nende dokument on aegunud.