Elukad tegid sadade tuhandete eest kahju
„Lindude kahjud on peamiselt Lääne-Eestist ja Saaremaalt ning Jõgeva- ja Tartumaalt, teistest maakondadest vähem,” ütles Talvi ning lisas, et linnukahjud ja nendest teavitamine on nihkunud aasta-aastalt üha enam Kesk-Eestisse. „Ilmselt on seal selle taga üha kasvav põllumajandus ja tõenäoliselt ka lindude rändekäitumise ja arvukusse muutumine.”
Rändlindudest veidi vähem kahju — kokku ligi 82 000 eurot — tekitasid lambakarjadest matti võtnud hundid ja ilvesed ning mesilaid rüüstamas käinud karud. Kiskjatest olid kahju tekitamise poolest ülekaalukalt esirinnas just kriimsilmad.
Kui näiteks n-ö ilvesekahjude hüvitamise taotlusi laekus keskkonnaametisse vaid 204 euro ja mesikäppade patutegude kompenseerimiseks veidi üle 15 000 euro ulatuses, siis võsavillemid murdsid lambaid enam kui 47 000 euro väärtuses. „Suurim ühele taotlejale tehtud kiskjakahju oli Võrumaal 67 lamba murdmine — kahju hinnanguliselt 5541 eurot,” ütles Talvi ja lisas, et peale mainitud juhtumi kiskjate puhul suuri kahjujuhtumeid enam polnudki.
Nii nagu olid mullu varasemast mõnevõrra väiksemad kiskjate kahjud, vähenes ka hall- ja viigerhüljeste tehtud kahjutöö suurus — Hiiumaa, Läänemaa ja Harjumaa kaluritel lõhkusid nad püügivõrke ligi 8220 euro eest. Seevastu meri- ja kalakotkad tekitasid mullu Lõuna-Eestis Tartu- ja Võrumaal kalakasvandustest kalu pihta pannes sama palju kahju kui eelneval aastal ehk ligi 16 000 euro eest.
