Elu vanadekodus maksab hingehinda

Vanadekodu kuumaksu tasumiseks on mõni vanur pidanud müüma nii maja, suvila kui auto, ent omavalitsuse toeta jääks enamik eakatest hooldekodu ukse taha.

Näiteks Tallinnas asuvas, kuni 17 000-kroonise kohatasuga Merivälja pansionis elab paar eakat, kelle pension ja muud säästud kokku võimaldavad iga kuu vajaliku summa välja käia, kirjutab Maaleht.

Pansioni direktori Tiina Saarmaa sõnul on tegu välismaal elanud eestlastega. Kogu elu Eestimaal elanud inimestel nii palju raha pole, tõdeb Saarmaa.

Sealsamas Meriväljal on ka asukaid, kes müüsid hooldekodusse tulles oma kinnisvara — üks kolmetoalise korteri Tallinna südames, teine maja Nõmme linnaosas. Elame seni, kuni rahast kohamaksu tasumiseks jätkub, on nad Tiina Saarmaale lubanud. Ja on ka selliseid, kes üürivad oma korterit välja ning rendirahaga pansionis toa lunastavad.

Ka Hageri hooldekodus elav Astrid Strauž kuulub nende väheste hulka, kes pole pidanud kelleltki kohatasu maksmiseks abi küsima. 79-aastane proua müüs oma kolmetoalise korteri, suvila, auto ja garaaži ning on pensioni appi võttes saanud juba viis aastat suurepäraste elamistingimustega hooldeasutuses veeta.

Aga lõviosal eakatest pole võimalik sellist uhkust tunda — nemad peavad oma lastelt või teistelt lähedastelt lisaraha küsima. Perekonnaseaduse järgi on täiskasvanud pojad ja tütred kohustatud oma töövõimetut, ent abi vajavat vanemat ülal pidama ning kui võimalik, siis nad seda enamasti ka teevad. Kuid esineb erandeid.

Ent vanadekodude juhatajad kinnitavad, et suurel osal nende hoolealustest polegi lapsi ega teisi lähemaid sugulasi, kes võiksid rahaga aidata. Näiteks Ida-Virumaal asuva 48-kohalise Vahtra hooldemaja elanikest on lapsed ainult neljal. Siis tuleb appi kohalik omavalitsus, kes maksab puudujääva osa oma kukrust kinni. Ja enamik eakatest just tänu koduvalla või -linna toetusele hooldekodus elada saabki.

“Vald maksab inimesele juurde keskmiselt 2500-2800 krooni,” arvutab Vahtra hooldemaja juhataja Helle Rebane, kelle sõnul pole omavalitsustega raha laekumise suhtes iial mingeid probleeme olnud. “Kui on vaja, siis makstakse,” lisab Rebane.

Harjumaal asuva, Eesti uusima hooldekodu Villa Benita elanike rahamurede leevendamiseks on hooldekodu töötanud välja erinevaid paindlikke maksesüsteeme.

Koostöös Seesam Kindlustusega on Villa Benital ka vanusest lähtuvad paketid — nende alusel maksab klient teatud summa kindlustusele, kes tagab tema eluaegse ülalpidamise hooldekodu katuse all.

Mis on hinnakääride — ühe hooldekodu 4000 krooni teise rohkem kui 10 000 vastu — põhjuseks? Lihtsaim vastus näib olevat omandivorm, sest erakätes olevad hooldekodud peavad end suuresti ainult kohatasudest ära majandama.