Elroni rongist vaimustunud Ansip: ma poleks uskunud, et üks rong võib nii sujuvalt liikuda

 (44)
Riigikogus
Foto: Andres Putting

Riigikogu infotunnis vastasid täna küsimustele peaminister Andrus Ansip, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja välisminister Urmas Paet.

Ansip selgitas, et Eesti kaiteväelaste Kesk-Euroopasse missioonile minek on õigustatud. Samuti kiitis ta Elroni uusi ronge.

"Eelmisel nädalal sõitsin Tartust Tallinnasse ja minu kogemus on kirjeldatav ülivõrretes. Rong on avar, mugav ja kiire. Kaubarong sõitis jaamas mööda, ei mingit vibratsiooni, ei mingeid probleeme. Wifi kadus enne Tallinna, aga 3G töötas laitmatult," kirjeldas Ansip.

Juhan Partsi sõnul selgub lõplikult eelistatud Rail Baltica trass esimesel poolaastal.

Ansip, Paet ja Parts riigikogu infotunnis
Ansip: jah, eelmisel nädalal sõitsin Tartust Tallinnasse. Minu kogemus on kirjeldatav ülivõrretes. Rong on avar, mugav, kiire. Kaubarong sõitis jaamas mööda, ei mingit vibratsiooni, ei mingeid probleeme. Kiirus 120 km/h, istmed mugavad, jalgrattahoidjad, WC. Wifi kadus enne Tallinna, aga 3G töötas laitmatult. 
Tõnis Kõiv: kas olete sõitnud uue Elroni rongiga?
Ansip: vahel on nii, et anda humanitaarabi, tuleb anda kõigepealt julgeolekuabi. Kesk-Aafrika vabariigis on see just nii. Ka väikese ja keskmise suurusega riigid peaksid tegema kõik selleks, et humanitaarkatastroofid ära hoida.
Mikko: kas olete peaministrina valmis juhul, kui missioon tagasi lükatakse, andma üle 2 miljoni euro arenguabiks, et tõrjuda vaesust Kesk-Aafrika vabariigis?
Ansip: teie olete humaanne inimene, hoolita ka neist, kes asuvad teist kaugel. Missiooon on vajalik selleks, et ära hoida genotsiid ja humanitaarkatastroof. Rwandas viis mittesekkumine miljoni tapetuni. Miks soomlased osalevad erinavates kriiskolletes 400-500 kaitseväelasega.
Mikko: Miks te ei pidanud vajalikuks võimalust vaikida riigi kohta, mis asub kaugel?
Ansip: pidasin nõu nendega, kellega ma pidasin vajalikuks nõu pidada.
Marianne Mikko: Kesk-Aafrika on siis meie riigi uus suund ja huvi. Kellega teie, peaminister, nõu pidasite?
Paet: need kaks teemat ei ole seotud. Meie julgeolekupoliitika on kooskõlas NATO ja Venemaa kokkulepetega. Mis puudutab Krossi ja Jordaania teemat, siis seda tuleks ministeerimiga läbi rääkida.
Paet: kui vaadata Reinsalu tervikjuttu, siis pole isegi küsimust. Oleme seda oma kaistepoliitikas 20 aastat kõnelenud. Meil on NATO õhuturbemissioon, panustatakse Balti kaitsekolledžisse jne.
Toobal: Kuidas Reinsalu seisukohad USA sõdurite kohaoleku osas muudavad olukorda Eesti-Vene piirilepingu sõlmimisel?
Priit Toobal: küsimus Urmas Paetile. Minister Reinsalu sõnul pole balti riikides USA sõdureid piisavalt. Kas vajame sõdureid või piisab teadmisest, et oleme head liitlased?
Ansip: Üksikvanemate lapsed on ka seaduse ees saanud riigi poolt kaitse. Kui kellelgi on üks vanematest ära kadunud, siis on võimalik rakendada muid sotsiaalabi vahendeid. Toitjakaotuspension, vajaduspõhised toetuseed suurenevad jne.
Viktor Vassiljev: on ka ebastandardseid juhtumeid, nt on laste isa välismaale kadunud vms. Alati ei ole võimalik jätta probleemid ema, rongaisa ja politsei lahendada.
Ansip: ükski riik ei suuda asendada inimestevahelisi suhteid. Inimesed peaksid hoolima oma lastest ja maksmisest kõrvale hiilida ei tohiks. On vanemaid, kelle on vahendeid, kuid kes hoiavad teiste abiga elatisraha maksmisest kõrvale.  10% on lubamatult suur kõrvalehoidjate näitaja.
Marika Tuus-Laul: Milline on riigi vastutus?  
Ansip: elatisraha maksmata jätmine viib lapsed tõesti allapoole vaesuspiiri. Peame muutma ühiskonna suhtumist nendesse, kes ei maksa. Fond pole lahendus, oluline on, et vanemad maksaksid oma lastele. Õhustiku muutmine seisab meil ees.
Ansip: kui kogu koormus fondile panna, siis korralikud vanemad, kes elatisraha maksavad, peavad hakkama kinni maksma ka teiste vanemate mittemaksmist. Miks mitte kasutada mittemaksja 2. pensionisammast?
Pikhof: Lätis on elatisraha garanteerimise fond, nii et mittemaksja on võlglane riigi ees. Meil on sissenõudmine kulukas ja aeganõudev. 
Ansip: on meetmeid, mis aitavad üksikvanemaga kasvavaid lapsi. 24% lapsi tõesti kasvavad ühe vanemaga. Enamasti saadakse toetust ka teiselt vanemalt. 10-15%-l juhtudest vanem hoiab eemale. Riigil on mitmeid meetmeid, kuidas selliseid vanemaid korrale kutsuda. Panen samuti kõikidele vanematele südamele, et nad oma laste eest hoolitseksid. See on ka tööandjate küsimus, elatisraha mittemaksjad teevad vahel koostööd ka tööandjaga.
Heljo Pikhof: küsimus Ansipile. Kuidas tagada, et laosed elatisraha kätte saaksid. Miks on jäetud üksikemad üksi?
Paet: uut raudteeühendust Euroopaga on meil vaja ja erimeelsusi ei ole.
Urmas Paet: see intsident on saanud joone alla. On vabandatud ja vabandus vastu võetud. Seda, kui pikk mälu inimestel on, on keeruline öelda, aga riikide vahelise suhtluse osas on see juhtum lõppenud.
Rein Randver: kas RB osas on teil Läti ja Leedu ministriga hea koostöö?
Enn Eesmaa: Küsimus Urmas Paetile. Kui kaua sõnavalikuga seotud skandaalid riikidevahelist suhtlust mõjutavad. Kas see mõju on tuntav?
Parts: vaatme uuesti kauba- ja reisijateveo prognoosid. Need ei ole tehtud lakke vaadates. Ekspertidega võiks uuesti kohtuda. Mul on olnud kohtumine erinevates Eesti paikades, kus küsitakse, kas numbrid on reaalsed. 
Urve Palo: analüüs ütleb, et Tallinnast Pärnusse peaks sõitma 3000 inimest, hetkel bussiga 2000. Kust me need inimesed leiame, kes iga päev seda vahet sõitma hakkavad? Kas ise usute prognoosi? Ma pole samas RB vastu..
Parts: kolme riigi valitsused on teinud uuringu, sealt saab vastuse äriplaanile. Oponeerimine on tänases faasisi loomulik. Räägime kuni 85% ulatuses investeerimistoetustest infrastruktuuri. 15% peab tegema ühisettevõte, mille loomine on veninud ja ka opereerimine peab olema tasuv. 
Jaan Õunapuu: Millised on trassi ülalpidamiskulud?
Parts: kõige detailsem uuring kaasneb, kui on jõutud kokkuleppele eelistatud trassi osas. Siis võib juhtuda, et tuleme tagasi varasemate otsuste juurde. Seotud piirkonnad on kaasatud, oleme paljudes piirkondades kokkulepete lähedal. Kõige keerulisemad on hetkel Harjumaa alad.
Rüütli: milliseid uuringuid on veel plaanis teha?
Parts: kõiki küsimusi hinnatakse kompleksselt. Strateegiline uuring trassi suunal näitab, et majanduslikult kõige mõttekam on trass läbi Pärnu. Lõplikult eelistatud trass selgub esimesel poolaastal. 
Karel Rüütli: kas ulatuslikku keskkonnakahju on hinnatud?
Juhan Parts: Rail Baltica siseriiklikud ettevalmistustööd toimuvad. Praeguse graafiku järgi lõppeb kekskonnamõju hindamine 1. kvartali lõpus. Kuid lisanduvad uued trassid ja mõni kuu võib hilineda.
Kadri Simson: Läti, kes esilagu oli leppimas, et LNG terminal tuleb Soome lahe kaldale, võib oma seisukoha ümber mõelda. Kas võiks LNG terminal hoopis Lätis olla?
Ansip: Raport nägi kõige õigema kohana Eestit või Soomet. 
Ansip: Kui terminal tuleb Eestise ja soomlased saavad toruühenduse, on see meile soodsaim lahendus. Kõige halvem on see, kui kumbki ei saa midagi. Seda me ei tahaks. Gaasiturud jäävad eraldiseisvaks igal juhul.
Ansip: LNG osas on arutelud veel ees.
Ansipile esitatatavad küsimused puudutavad majanduskoostööd naabritega, ühe vanemaga peres kasvavate laste olukorda, Aafrikat, rongiliiklust ja uusi Elroni ronge. Paet kommenteerib Reinsalu ning Partsi avaldusi, majandusminister aga Rail Baltica trassi planeerimist.
Riigikogu infotunnis vastavad täna küsimustele peaminister Andrus Ansip, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja välisminister Urmas Paet.
Andrus Ansip: Mis puudutab Juhan Partsi sõnu Leedu valitsuse kohta, siis tegijal ikka juhtub.