Elmar Vaher: PPA ei karda kriitikat. Psühholoog oleks pidanud pöörduma õiguskantsleri büroosse, mitte ajalehte

 (180)
Elmar Vaher
Foto: Priit Simson

Politsei- ja piirvalveameti peadirektor Elmar Vaher selgitas Harku kinnipidamiskeskust kritiseerinud psühholoogi lepingu peatamist.

Inimene, kes kritiseeris asutust PPA-d, lasti järgmisel päeval lahti. Üldkirjeldusena kõlab ju natuke pahasti?

Me tegelikult ei karda kriitikat. Kui me oleme organisatsioonina eksinud, siis ma isegi ütleksin kriitika eest aitäh, kui see kriitika on adekvaatne ja tuleb sellisel viisil, nagu ta peab tulema. Me teeme oma töös iga päev korrektuure. Aga kinnipidamiskeskuses töötanud psühholoogi osas kadus lihtsalt usaldus. Me ei eita, et rääkisime ettevõttega, kellega me lepingus oleme, ja andsime tagasisidet, et me ei saa olla rahul sellega, et psühholoog ületab volitusi, läheb vastuollu oma kutse-eetikaga. Ma ei soovi, et kaitset vajavate inimeste huve esindab inimene, keda ei saa usaldada.

Võib-olla peaks küsima kinnipeetavatelt, kas nemad usaldavad teda. Vahest see töö jääb natuke väljapoole tavaliselt jõustruktuuris kehtivat loogikat?

Meil on kinnipidamiskeskuses psühholoog olnud palju aastaid. Meil on seal pikka aega psühholoog, kes läks ära. Meil on väga hea pikaaegne psühholoogilise toe praktika. Täna on lihtsalt selle psühholoogiga läinud nii, nagu on läinud.

Ta kasutas infot, mida ta oli töö käigus teada saanud, et rääkida kinnipeetavate eest.

Seotud lood:

Selleks on olemas mitte ainult ajakirjandus – ajakirjandus ka -, aga selleks on kinnipeetavatel olemas väga palju võimalusi. PPA hoonetest kõige enam kontrollitud kohad on arestimaja ja kinnipidamiskeskus. Seda külastab väga tihti õiguskantsleri büroo, erinevad rahvusvahelised organisatsioonid, kes kontrollivad inimõiguste tagamist. See kinnipeetav oli tükk aega põhimõtteliselt vabaduses, Vao keskuses, aga ta läks vastuollu Eesti õigusega. Ta oli purjus, ta hakkas vastu ametnikele. Ta oli kuu aega kadunud. Lõpuks ta ähvardas põlema panna ühe inimese ja tema koera. Sellepärast pööras kohus ta kinnipidamisele.

Harku on kindlasti koht, kus kinnipeetaval on hääl, võimalik öelda Eesti riigile, mis tema mure on ja ma ei ole nõus sellega, et selle hääle kandmine peab olema niimoodi, et psühholoog võtab probleemi kaasa ja hakkab seda meedias lahkama. Kui ta oleks läinud õiguskantsleri büroosse, rääkinud täpselt sama juttu, ma ei ütleks mitte ühtegi paha sõna.

Kas ta ei ole mingil muul viisil üritanud sellest probleemist rääkida ka PPA ametnikele?

Ta on andnud oma mõtetest teada – küll teistest asjadest –, ta on aktiivselt ettepanekuid teinud ja mõtteid edastanud e-kirjadega kinnipidamiskeskuse ametnikele.

Tema kirjeldusest tuli välja, et sel inimesel oli raske elusaatus ja tema erinevad otsused võivad ju olla sellega seletatavad…

Jumala pärast, et ei jääks arvamust, et neil inimestel on seal lihtne elu. Ei ole. Aga ei ole ka lihtne hiljem nendel inimestel, kelle koera ja lähedase ta lubas põlema panna, ega neil, kes pidid Vaos taluma tema käitumist purjuspäi.

Väidetavalt oli ta Vaos ühes toas teise kinnipeetavaga, kes teda noaga ähvardas.

Teate, kui palju lugusid sealt tuleb… Me mõistame väga hästi, et seal olevad inimesed tahaks olla vabaduses, muidugi tahaks. Aga Eesti riik huvitub oma kodanikest ja tahaks, et siin oleks turvaline. Nad ei ole seal sellepärast, et PPA arvab midagi. See on Eesti kohtu otsus. Ja kohtuotsuseid on võimalik ka edasi kaevata.

Põhitees, mille Urve Kaur sõnastas oli, et selleks, et tugev olla, ei pea ilmtingimata rohkem jõudu näitama.

Absoluutselt nõus. Olen ise kriisiläbirääkimismeeskonna looja politseis ja usun ennekõike läbirääkimisi ja alles siis jõu kasutamist ja seda seal ka tehti. Psühholoog ei ole kriisisituatsiooni juhtinud, ta ei tohiks hakata arvama läbi tunnete, et võiks teistmoodi. Teate, kui palju me läbirääkimiste kaudu, mõistmise ja veenmise kaudu oleme Harkus ära hoidnud olukordi, mis oleks võinud eskaleeruda? Ega me ei ole lõpuni rahul sellega, kuidas operatsioon lõppes. Me oleme seda öelnud. Et meil on seal paar suurt viga ja ka kommunikatsiooniviga. Oleksime pidanud sisekontrolli materjalide pinnalt selgitama, miks nii oli, miks me nii tegime.

Kui Ekspressi lugu ilmus, ei õnnestunud ei siseministri ega teiega rääkida. Vastati kirjalike kommentaaridega, mis kõlasid üsna ühtemoodi. Kas see oli kooskõlastatud vastus?

PPA peadirektor ei kooskõlasta oma vastuseid siseministriga ja siseminister ei kooskõlasta oma vastuseid peadirektoriga. Me räägime ausat juttu ja seda, mida me teame.