Õpilastele tähendab see gümnaasiumi lõppedes tunnistust, mida aktsepteerivad mitmed suuremad ülikoolid maailmas, ent haridusekspertide arvates tekitab IB järgi õppimine veelgi suuremat ebavõrdsust tava- ja nn eliitkoolis õppijate vahel, kirjutab Eesti Päevaleht.

Akadeemia Nord üks asutajaid Ene Grauberg üritas juba 1991. aastal hakata gümnaasiumiõpilasi õpetama IB-programmi järgi, kuid toona jäi asi riigi toetuse puudumise tõttu katki.

Nüüd aga leiab Grauberg, et riigi toetus TIK-ile tekitab tõsist ebavõrdsust: „Alati ei pruugi eliitkoolist tulla tõelisi andeid, vaid neid võib tulla ka väikekoolidest, ja see ongi probleemi koht, kas riik peaks just TIK-ile looma need tingimused.”

Ka Tallinna ülikooli kasvatusteaduste emeriitprofessor Viive-Riina Ruus ootab eliitkoolidelt riigi ees suuremat vastutust ja laiemale rahvahulgale parema hariduse pakkumist.

„Hetkel teame ju, et nad on üldiselt toetunud rikkamate ja haritumate vanemate lastele ning töötavad selle ringkonna huvides,” leidis Ruus ja tõi eliitkoolides leviva mõtteviisi kohta näiteks Lauri Leesi kunagise avalduse — koolipapa küsis lapsevanematelt, kas nad tõesti tahaksid, et nende lastest kasvaksid Selveri töötajad ja autojuhid.

Haridusministeeriumi ametliku arvamuse kohaselt on uue programmi puuhl teatud õpilaste eelistamine põhjendatud — õppekava on suunatud neile õpilastele, kelle vanemad palju liiguvad, ja see vähendab uude riiki õppima minnes kohanemisraskusi.