Kaks aastat tagasi kehtima hakanud korra kohaselt põhikooliklassides tohib olla 24 ja keskkooliklassides 36 last. Haridusministeeriumis valminud ettepaneku kohaselt võib aga kool hoolekogu nõusoleku korral klassidesse võtta nii palju lapsi, kui tahab, kirjutab Postimees.

Haridusministeeriumi alus- ja põhihariduse talituse peaeksperdi Merike Mändla sõnul on seadusemuudatust vaja, kuna üle 24 lapse korral tuleks klass poolitada nii, et ühte klassi jääb vaid 12–13 last, ja sel juhul ei saa õpilastele rahapuudusel pakkuda valikaineid.

Põhjus peitud eliitkoolide lobitöös, usub eelmine respublikaanist haridusminister Toivo Maimets, kelle võimuloleku ajal seati klasside suurusele piirang. Rohkem õpilasi tähendab koolidele rohkem pearaha, mille suuruseks lõppeval kooliaastal on 12 925 krooni.

Eliitkoolide huvi piirangute kaotamise vastu tunnistab ka Mändla, kuid samas on tema sõnul siiski oluline ka pakkuda koolidele rohkem paindlikkust, et vajadusel saaks vastu võtta paar lisaõpilast.

Ka Maimets möönab, et õigus lubada klassi paar lisaõpilast on hea idee. “Seadusloome on aga alati järkjärguline protsess. Alguses oli suur asi see, et me üldse saime mingi maksimumpiiri sinna sisse viia, see tekitas päris palju vaidlusi.”

Tema sõnul oleks vajalikud parandused saanud rahulikult hiljem teha, kuid mitte mingil juhul sellisel kujul nagu praegu kavas. “Hoolekogu on ju väga lihtne nõusse saada,”“arvas Maimets. Hoolekogule öeldakse, et lisaõpilased toovad rohkem pearaha, hoolekogu ongi kohe nõus ja tulemuseks on Nõukogude aega meenutavad täistuubitud klassid.