Eliitkooli ujula ehituselt aimub huvide konflikt
Ometi jäi 2005. aasta mais SA poolt sõlmitud lepingus märkamata selge huvide konflikt: oli ju Tallinna Linnaehituse AS toona üks Arco Varaga seotud ettevõtteid, mille nõukokku kuulus ka sihtasutuse juhatuse esimees Hillar-Peeter Luitsalu.
Seega oli ta ühelt poolt kulutuste sihipärase kasutamise eest võitlev omanik, teisalt kasumit taotlev, ehitust juhtiv firma. „Eestis on inimesed omavahel üht- või teistpidi seotud,” ütles Luitsalu eile. Luitsalu taandati Tallinna Linnaehituse nõukogust alles selle aasta aprillis.
Ometi annab fakt võimaluse otsida juuri, miks sihtasutusel raha kasutamise kontroll käest libises. Nii paisus algselt 59,3 miljonit krooni maksma pidanud ehitus peatöövõtulepingu lisatööde arvel enam kui seitsme miljoni krooni võrra. Kulude põhjendatuse kontrollimine on tehtud aga pea võimatuks, sest Linnaehitus jättis hankedokumentides märkimata mõõtühikud tööde mahu hindamiseks. Seejuures ei tellinud kogemustega Tallinna Linnaehitus sel korral tööde mahu kirjeldust ei projekteerijalt ega ka ehitajalt, AS-ilt Skanska-EMV.
Töövõtulepingu alusel ehituse projekti juhtima palgatud OÜ Yxus juhi Madis Kareda sõnul koostati hankedokumendid siiski parima võimaliku täpsusega.
Lisatöödeks algselt planeeritud kahe protsendi kasutamine toimus Kareda kinnitusel ainult tellija, s.o Tallinna Linnaehituse nõusolekul. „Kokku jääb kallinemise osa alla 10 protsendi,” võttis Kareda lisakulutused kokku.
Teisisõnu jäi esialgses lepingus lisatöödeks määratud kahest protsendist kaugelt väheks, nagu ka mitmest järgnevast lisatööde rahastamiseks sõlmitud kokkuleppest, mida sõlmiti lõpuks kaheksa. Neist kõige küsitavam allkirjastati vaevalt neli kuud enne ehitustööde lõppu, summas 688 000 krooni.
„Vaidlustasime seda arvet pikka aega,” tunnistab arve ise signeerinud Luitsalu. „Raske on vaielda kellegagi, kellele oled massiliselt juba võlgu,” viitab arve signeerinud Luitsalu Skanska-EMV-le. „Sihtasutusel on oma nägemus, ehitusfirmal aga oma.”
Tema sõnul puudus esimeses etapis riigihanke korraldamiseks vajadus, sest kopsaka kaheksa miljoni krooni suuruse finantseeringu tegi ärimehest lapsevanem Hillar Teder. Hiljem tuli hange korraldada tagantjärele, mis muudab paberimajanduse veelgi segasemaks.
Ekspertide hinnangul jääb ehitust juhtinud firmade „saak“ ehitise kogumaksumusest 3–6% piiresse. Tallinna inglise kolledži spordihoone rajamise ehituskuludele omanikujärelevalvet tegema kinnitatud endise Arco Vara osalusega Tallinna Linnaehituse töö ei ole Hillar-Peeter Luitsalu kinnitusel mingeid lisakulusid põhjustanud. „Konkursil osalenud kaks teist firmat on oluliselt kallimad.“
Luitsalu kinnitusel ei ole tema lapsed kooli õpilased juba mitu aastat, samuti ei saa ta mingit tasu sihtasutuse töö juhtimise eest. „Spordihoone sai valmis alles pärast laste kooli lõpetamist,“ tõdeb ta.
Sihtasutusel praegu lasuv 36 miljoni kroonine võlg loodetakse tasuda spordihoonesse kasumiüksusena rajatud kontoripindade rendituludest, samuti ujula avalikust kasutamisest.
Praegu asub bürooruumides Statoili kontor, aastate möödudes ja laenumaksete lõppedes loodetakse sinna kolida mõned klassiruumid.
Tallinna linnavalitsuse sisekontrolli poolt tellitud ekspertiisiaktis viidatud puudus, ehituse riigihanke korraldamine kahes etapis, mängis Skanska-EMV pakkumisel eelisseisundisse. Kui valatud on hoone vundament, on „käsi sees“ juba ka teise etapi ehk hoone rajamise konkursi võitmiseks.
Sihtasutuses nõukogu liikmetena osalenud abilinnapead Kaia Jäppinen ja välislähetuses viibiv Taavi Aas eile Päevalehe küsimustele vastamiseks aega ei leidnud.
