ELi välisministrid valmistusid EL – Venemaa tippkohtumiseks
Eesti välisminister Urmas Paet ütles, et 7. detsembril toimuval Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisel on kavas arutada arenguid neljas suuremas valdkonnas: maailma majanduskeskkond, kliimamuutused, Euroopa Liidu ja Venemaa suhted, sealhulgas Venemaa liitumine WTO-ga, EL-i ja Venemaa uue lepingu läbirääkimised, energiasektor, viisavaba reisimine ja külmutatud konfliktid, ning rahvusvahelised teemad nagu Afganistan, Pakistan, Lähis-Ida, teatas välisministeeriumi pressitalitus.
Paeti sõnul tuleb EL – Venemaa viisadialoogiga jätkata, viisavabaduse kehtestamiseks peavad aga olema täidetud kõik tingimused. "Euroopa Liidu jaoks on samuti oluline rõhutada Gruusia territoriaalse terviklikkuse austamist ning kannustada Venemaad tegema enam Transnistria ja Mägi-Karabahhi konfliktide lahendamisel," ütles Paet.
"Eesti peab oluliseks ka Venemaa ühinemist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO)," lisas välisminister.
Minister märkis ka, et oluline on kaotada tõrked Euroopa Liidu ja Venemaa piiriületusel. "Tundidepikkused järjekorrad ei sobi kuidagi Euroopa Liidu ja Venemaa tiheneva koostöö konteksti," ütles ta.
Kõneldes arengutest Valgevenes, selgitas Paet, et Valgevene ja EL-i suhete edasiliikumine sõltub õigusriigi ja demokraatlike reformide nähtavast arengust. "Euroopa Liit peaks olema valmis liikuma edasi viisalihtsustuse ja tagasivõtulepingu sõlmimisega, kuid ka Valgevene poolt on vaja edasisi konkreetseid samme," sõnas Paet.
Seoses Birmas toimuvaga peab Eesti kahetsusväärseks, et valimised Birmas ei olnud vabad ega demokraatlikud. "Stabiilsuse ja arengu saavutamiseks Birmas on oluline rahvuslik lepitus ja demokraatliku protsessi käivitamine. Kõikide poliitvangide vabastamine oleks võimaluseks alustada tõelisele demokraatiale üleminekuga," lausus välisminister.
Paeti sõnul peab Eesti oluliseks Birma opositsiooniliidri Aung San Suu Kyi vaba tegutsemise ja julgeoleku kindlustamist ning ka kõigi teiste poliitvangide vabastamist.
Nõukogu arutas ka olukorda Sudaanis seoses 9. jaanuarile 2011 kavandatud Lõuna-Sudaani iseseisvusreferendumi korraldamisega. Eesti välisminister sõnas, et üldise rahuleppe järjekindel rakendamine on hädavajalik jätkusuutliku rahu tagamisel Sudaanis. "Seepärast on oluline rahu säilitamine ja Sudaani lõunaosa iseseisvusreferendumi toimumine," ütles Paet.
Hetkel on Sudaanis valitsev poliitiline olukord väga habras ja ÜRO hinnangul ei ole ka humanitaarolukord riigis viimasel ajal paranenud. Sudaani keskvalitsus ei ole huvitatud referendumi läbiviimisest, kuna tulemuseks on suure tõenäosusega uue riigi - Lõuna-Sudaani teke ja selle piiridesse jääksid suurem osa Sudaani naftamaardlatest.
Üldasjade nõukogul kinnitasid liikmesriigid eelmisele Euroopa Ülemkogule tagasi vaadates ja detsembri ülemkogu ette valmistades, et euroala alaline kriisihaldusmehhanism on väga vajalik. Arutati ka Euroopa Liidu algatust parandada katastroofidele reageerimise võimekust, tagades EL-i ja liikmesriikide vahelise hea koordinatsiooniga, et õige abi jõuaks õigete inimesteni võimalikult kiiresti.
Komisjon tutvustas oma tööprogrammi aastaks 2011, mis keskendub majanduskasvule. "Näiteks on plaanis finantsteenuste reformi lõpuleviimine ja EL siseturu tõhustamine. Eesti peab seoses siseturuga oluliseks digitaalse agenda, sealhulgas digiallkirja edendamist kogu EL-is ning samuti ühtse Euroopa lepinguõiguse tugiraamistiku loomist," märkis Paet.
