Elektroonilisena planeeritud volikogu koosolekust kujunes kaitsemaskideta füüsiline istung

 (57)
Harku vallavolikogu koosolek
Harku vallavolikogu koosolekFoto: Kuvatõmmis

Ajal, kui kogu riik võitleb koroonaviirusega ning peaminister on välja kuulutanud eriolukorra, pidas Harku vallavolikogu koosolekut. Füüsiliselt kokku tulles. Ainsana kandis kaitsemaski volikogu esimees Kalle Palling.

Kui algselt kutsus volikogu esimees koosoleku kokku üle veebi, siis millegipärast otsustasid osad volikogu liikmed koguneda tavapäraselt volikogu ruumidesse. Juuresolevalt fotolt on näha, et ühes, väikeses ruumis istuvad koos 11 inimest, sh kaheksa volikogu liiget.

Ometi said volikogu liikmed veel 20. märtsil volikogu kantselei juhilt järgmise kutse: “Lugupeetud Harku Vallavolikogu liikmed ja istungi päevakorrapunktide ettekandjad! Volikogu esimehe palvel annan teada, et olete oodatud Harku Vallavolikogu istungile, mis toimub 26. märtsil 2020. a algusega kell 16:00 vastavalt Rahandusministeeriumilt saadud soovitustest ja juhistest elektrooniliselt VOLISe kaudu – www.volis.ee. Lisan selleks manusesse VOLISe kasutusjuhendi.”

Tuletagem meelde - riigis on kehtestatud eriolukord ning koos võivad olla maksimaalselt kaks inimest.

Harku volikogu istungil said füüsiliselt kohalolnud küsimusi esitada, elektrooniliselt osalenud said aga vaid visuaali nautida. Vähemalt üks volikogu liige, Liisa Oviir, soovis osaleda vastavalt kutsele üle veebi aga ühenduse saamine polnud võimalik.

Seotud lood:

Liisa Oviiri sõnul sai ta alles koosoleku alguses veebi ülekandest teada, et koosolek käib paralleelselt nii elektroonselt kui ka füüsiliselt kohal olles. “Sellist kutset (füüsiliselt volikogu istungile koguneda) pole volikogu liikmetele tulnud. Veelgi enam, mulle volikogu liikmena ei võimaldatud ligipääsu ka üle veebi,” viitas Oviir.

Kas küsimus oli ebaprofessionaalses korralduses või hoopis päevakorras olnud teemas? Nimelt oli volikogu istungi päevakorras Muraste kooli põhimääruse muutmine. Muraste kooli temaatika on vallas juba pikalt kirgi kütnud. Vald soovib kooli osaliselt viia endise piirivalve kooli ruumidesse ja maadele, suur hulk vallaelanikke on aga selle vastu. Selle vastu on avalikult ka Oviir ning ta arvab, et seetõttu ta volikogu istungist ka kõrvale jäeti. “Ainukese selgelt vastuoleva liikmena mind lihtsalt tasalülitati,” tõdes Oviir.

Kui Oviir saatis volikogu esimehele teate, et juhul kui talle volikogu liikmena osalemist volikogu istungist ei võimaldada, pöördub ta halduskohtusse, siis toimus istungil pööre. “Järgmised 20 minutit toimus selge isikuline solvamine ning ülekanne katkes. Siis kutsuti järgmiseks esmaspäevaks kokku erakorraline koosolek. Tõsi on, et volikogu esimees Kalle Palling oli mu märku andmise peale kohe valmis koosoleku edasi lükkama, kuid mõned volikogu liikmed olid vastu,” ütles Oviir.

“Kui mind poleks olnud, olekski Liisa ilmselt tasalülitatud. Jäin sisuliselt vähemusse, kuid saavutasin, et koosolek lükatakse edasi,” tunnistas Kalle Palling.

Saatsime küsimused, miks kehtestatud eriolukorra ajal kogunesid volikogu liikmed ühte ruumi kui koosolek oli planeeritud elektroonilisena, nii volikogu esimehele Kalle Pallingule (Reformierakond) kui aseesimehele Kaupo Rätseppale (Isamaa). Viimaselt pole kommentaari tulnud, kuid Palling helistas kohe tagasi ning selgitas toimunut.

Palling kinnitas, et volikogu koosolek pidigi toimuma vaid elektroonilises kanalis. “Kuna osad volikogu liikmed, kel puudus arvutile ligipääs, olid varem kantselei poole pöördunud, siis pakuti neile võimalus volikogu saali kohale minna. Seda siis ettevaatusabinõusid kasutades ja üksteisega piisavat vahet hoides,” rääkis Palling, kes ainsana koosolekul osalenutest maski kandis.

Palling lisas, et kuna mitmetel volikogu liikmetel ei õnnestunud elektroonilist kanalit nimega VOLIS tööle saada, siis helistasid nad omakorda volikogu kantseleisse ja ka neile öeldi, et neil on võimalus ise kohale tulla. “Mina ise soovisin juhtida koosolekut elektrooniliselt, kuid kuna ka minul süsteem tõrkus, siis alustas koosolekut aseesimees Kaupo Rätsepp. Jõudsin koosolekule suure hilinemisega, nagu paljud. Istusin laua otsa, meetrite kaugusele, kandes kaitsemaski. Aknad olid ruumis avatud,” rääkis Palling.

Pallingu sõnul oli volikogu koosoleku toimumine oluline, et saada ülevaade vallavalitsuse tööst kriisi juhtimisel. “Samuti oli päevakorras punkt, millega muudetakse Muraste Kooli põhimäärust. Muraste kooli põhimääruse punkti alguses olin sunnitud koosoleku katkestama, sest selgus, et kõikidele volikogu liikmetele ei olnud tagatud võrdset ligipääsu ja kutsuma kokku erakorralise volikogu koosoleku esmaspäevaks, sest määruse muutmise otsust on Harku vallavalitsusel vaja enne 01. aprilli 2020. Seega oli koosoleku toimumine oluline. Kuna sel teemal on kogukonnas palju emotsioone ja arvamusi, siis ei olnud võimalik seda arutada selliselt, et osad saavad oma arvamuse sekka öelda ja osad ei saa,” selgitas Palling.

Ta viitas nii presidendi kui rahandusministeeriumi poolt öeldule, et demokraatia peab ka kriisiajal edasi töötama. “Loomulikult, vastutustundlikult, aga vajalikud otsused on vaja teha. Volikogu liikmetel peab Harku vallas olema piisav ülevaade ja võimalus küsida kriisiolukorra juhilt ehk vallavanemalt, kuidas tagame isikukaitsevahendid sotsiaaltöötajatele ning kuidas sotsiaalvaldkond tervikuna hakkama saab. Samuti arutleda, mis saab valla eelarvest. Millised investeeringud tuleb nüüdses uues olukorras kokku tõmmata, millised edasi lükata. Neid otsuseid ei saa teha ilma aruteludeta. Aga aruteludel peab inimestel olema võrdne ligipääs,” rõhutas Palling.

Palling nentis, et kahjuks ei olnud vallavalitsus koos volikogu kantseleiga aga eelnevalt veendunud, et elektroonilised kanalid töötavad. “Väga kahetsusväärne, et selline asi juhtuda sai,” tõdes Palling.

Nüüd toimubki volikogu istung järgmisel esmaspäeval. “Esimene variant, et elektrooniliselt. Homse päeva jooksul kontrollitakse, kas süsteem volis töötab. Kui muud moodi ei saa, siis koguneme mõnda suurde aulasse või staadionile. Meil on vaja see arutelu ära pidada,” ütles Palling.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!
Küsitlus #118543