Kõige suurem summa, mida üks pealinnas tegutsev aktsiaselts pidi tagantjärele tasuma, oli üle 500 000 krooni. Tegelikult võib tagasiküsitud summade puhul rääkida kokku miljonitest kroonidest, kirjutab Eesti Päevaleht.

Üksust, kes detsembrist alates tegeleb sihikindlalt väljavalitud objektide mõõtesüsteemide kontrollimisega, võiks nimetada elektripolitseiks. “Elektripolitsei töötab tõhusalt,” möönis Eesti Energia jaotusvõrgu mõõteteenuste osakonna juhataja Ardo Ott.

Esmalt võeti erilise tähelepanu alla toitlustusasutused-restoranid. Ega kontrollima minda lihtsalt juhuslikult, sellele eelneb tarbija elektrinäitude analüüs. Kui ikka mitmed kuud on näidud olnud enam-vähem ühesugused ja äkki vähenevad, äratab see kahtlust. Ja elu on näidanud, et kui firma varastab elektrit, tuleb kontrollida ka firmajuhi kodu, kus tõenäoliselt on mindud sama teed.

Eesti Energia jaotusvõrgu mõõteteenuste osakonna juhataja Ardo Ott selgitas, et kuna Eesti Energia majandusaasta algab aprillist, siis on tal võrdlusandmeid tuua vaid aprillist jaanuarini.

“Eelmisel aastal oleme avastanud 1770 elektrienergia varguse juhtu, mis on seitse protsenti rohkem võrreldes 2004. aasta sama ajaga,” sõnas ta. Põhjuseks pole aga niivõrd kasvanud elektrivarguste arv, kuivõrd kontrolli tõhusus.

Eesti Energia kontrollitöötajate huviorbiidis on just ärikliendid. Sest 9000 äriklienti tarbib 95 protsenti kasutatavast energiast.