Elatisvõlgnikelt toetuse sisse nõudmise võimalused laienevad märgatavalt

 (83)
Lapsed mängimas. - 4
Foto on illustreerivFoto: Rene Suurkaev

Valitsus kiitis heaks eelnõu, mis lubab elatisvõlgnikelt võtta ära autojuhiloa ja jahipidamisõiguse, samuti peavad nad elatist maksma ka kuni 21-aastastele tudengitele.

"Ei saa tolereerida, kui lapsevanemad ei täida oma kohustusi," ütles peaminister Taavi Rõivas tänasel valitsuse pressikonverentsil.

Siseminister Hanno Pevkur lisas, et elatise mittemaksmine pole kättemaks oma endisele naisele, vaid lastele. "Laste eest hoolitsemine võiks olla auasi ka siis, kui laste emaga suhted sassis. Vaid kaabakad ei maksa oma lastele," lisas Pevkur.

Eelnõuga saab kohus elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmise korral peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse, jahipidamisõiguse, väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse ning peatada kehtivuse kalastuskaardil, relvaloal ja relvasoetamisloal.

Õiguste peatamiseks peab võlgnik jätma maksmata vähemalt kolme kuu elatise, mida täituril ei õnnestu sisse nõuda võlgniku vara arvelt. Avaldus kohtule võlgniku õiguse peatamise kohta esitab kohtutäituri ning selle eelduseks on sissenõudja nõusolek õiguse peatamiseks.

Eelnõuga täpsustatakse võlgniku arestitava sissetuleku mõistet ning võimaldatakse sissetuleku arestimisel arvestada selle hulka ka isiku töösuhtega seoses saadud mitterahaliste hüve, kuna osa võlgnike saab oma tööandjalt isiklikuks otstarbeks ka mitterahalisi hüvesid (nt auto või elukoha tasuta kasutamine).

Võlgnikul ei ole edaspidi võimalik saada erametsaomaniku toetust ja ettevõtluse alustamise toetust. Seadusesse lisatakse tingimus, et toetuse taotlus jäetakse rahuldamata, kui isikul on täitemenetluses lapse elatise võlgnevus.

Seaduse muudatusega püütakse kätte saada kohtutäituri eest varjatud raha, mis on makstud võlgniku kohustuste täitmiseks kolmandatele isikutele sularahas või kasutades teiste isikute kontosid.

Eelnõuga antakse ka kõrgkoolis õppivale täisealisele isikule õigus kuni 21.eluaastani nõuda vanemalt elatist. Kehtiva õiguse kohaselt on täisealisel isikul õigus nõuda vanemalt elatist kuni 21.eluaastani, kui ta jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhi-, kesk- või kutsekoolis.

Eelnõuga pikeneb lapse elatisnõude aegumistähtaeg kolmelt aastalt kümnele aastale. Praktikas on ilmnenud, et lapse elatisnõuet ei õnnestu alati kolme aastaga sisse nõuda.

Seadus jõustub 1. juulil 2015. a, võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatamist puudutavad sätted jõustuvad 1. märtsil 2016. a.