Eile kogunenud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eksperdikomisjon leiab, et kõrvuti volikogude tööga võiks oma kodukoha otsuste mõjutamisel üha enam kõlada ka kohalike inimeste hääl. Eksperdid on seisukohal, et kohaliku rahvaalgatuse ja selle käigus elanike hääletuse võimalus võiks edaspidi seaduses sätestatud olla.

„Täna on õigus asjaomaseid teemasid elanike küsitlusele arvata vaid volikogul ja valitsusel,“ selgitas rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet. „Samas leidub küllaga olulisi kohaliku elu küsimusi, mis võiksid piisava hulga inimeste soovil ja algatusel läbida elu paremaks ja demokraatlikuks korraldamiseks elanike hääletuse."

Hääletustulemustel oleks omavalitsuste otsustuskogudele nõuandev roll. Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei sõnul võiks kohalik rahvaalgatus kui kogukonna kaasamine olla omavalitsustele uudne ja vajalik tööriist, ent kuidas regulatsioon täpselt kujuneks, selgub edaspidi. „Siin on palju detailseid valikukohti, mille osas edasi töötame ning kindlasti on see teema, mis väärib ka edasist laiemat avalikku arutelu,“ sõnas Trei.

Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik Ave Viks tõi näiteks Soome ja teised Põhjamaad, kus elanikel on rohkem võimalusi kohalikus valitsemises kaasa rääkida ning volikogud reguleerivad kohapeal ise, kuidas korraldada nii, et inimeste seisukoht jõuaks otsustajateni parimal viisil. „Jõudsime komisjonis seisukohale, et ka Eestis võiks osalusvõimalusi lisada ja seadusesse jätta vabama regulatsiooni,“ märkis ta.

Kohaliku omavalitsuse korraldus seaduse eksperdikomisjon koguneb taas aprillis. Seaduse muutmise eelnõu loodetakse valmis saada sel sügisel. Eeldatavalt peaks kohalike omavalitsuste elu reguleeriv alusseadus uuendatud saama enne järgmisi Riigikogu valimisi aastal 2023.

Täna kehtiv seadus võeti vastu rohkem kui 25 aastat tagasi, selle muutmisega soovitakse regulatsioone ajakohastada ning vaadatakse üle kogu kohaliku omavalitsuse toimimine.