Mitte kunagi varem ei ole EL-i vastaste arv Emori küsitlustes langenud alla 30 protsendi, nagu oli aprillis. “Tavapärasest järsem muutus on just mitte-eestlaste hulgas,” ütles Emori suunajuht Aivar Voog teisipäeval.

Aprillis toetas Eesti ühinemist Euroopa Liiduga 66 protsenti Eesti valimisealistest kodanikest, vastu oli 28 protsenti ning seisukohata kuus protsenti küsitletutest.

Möödunud aasta septembrist alates on Euroopa Liiduga ühinemise toetajate arv kõikunud 57 protsendilt 66 protsendini, vastaste arv on olnud 28 ja 39 protsendi vahel. Seejuures oli toetus mullu novembris sama kõrge kui tänavu aprillis — 66 protsenti, kuid EL-i vastu oli siis 30 protsenti ning seisukohata viis protsenti.

“Toetus Euroopa Liidule on olnud viimasel ajal ebastabiilne ning lähitulevikus võib ennustada toetuse kõikumist tingituna emotsionaalsetest põhjustest,” märkis Voog.

Voogi sõnul tõusis aprillis eelnenud kuuga võrreldes toetus Euroopa Liidule selgemini ka keskmise sissetulekuga inimeste ning alla 35- ja üle 51-aastaste hulgas. “Ilmselt tekkis inimestel hinnatõusu-uudistest mingi küllastumus ning oli teatud kindluse moment,” lisas ta.

Eestlastest toetas aprillis Euroopa Liiduga ühinemist 66 protsenti, vastu oli 30 protsenti ja seisukohata viis protsenti. Võrreldes märtsiga kasvas eestlaste toetus ühinemisele kaheksa protsendipunkti võrra ja vastuseis langes üheksa protsendipunkti.

Mitte-eestlaste hulgas kasvas EL-i toetus aprillis 19 protsendipunkti 68 protsendini ning vastuseis vähenes 21 protsendipunkti 22 protsendini.