EL võib Eestit metsa reostamise eest trahvida
“Väidetavalt ei ole paljudes Eesti haldusüksustes praegu kasutusel jäätmete eri kogumissüsteeme kadumajapidamise ega ühiskondlikul tasandil, mis põhjustab mõnel juhul jäätmete ebaseaduslikku ladestamist,” heidab Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi direktor Mogens Peter Carl Eestile ette oma juulikuises läkituses.
Carl koguni kahtlustab, et ühe hoogtööpäevakuga koristatud prügikogus sai olla nii suur sellepärast, et Eestis napib nõuetekohaseid ladestuskohti.
“Reageering on ootuspärane – on ju tegu olnud massiivse ebaseadusliku prügistamisega,” tunnistas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek, nõustudes komisjoni märkustega meie jäätmekorraldussüsteemi puudulikkuse kohta.
Eek nentis, et kuigi kohalikud omavalitsused oleksid pidanud juba 2005. aastal korraldatud jäätmeveosüsteemi käivitama, ei toimi see praeguseni enam kui pooltes valdades. “Sisuliselt on tegu massilise seaduste eiramisega, kuid riigil puuduvad kahjuks erilised sunnimeetodid valdu tegutsema õhutada,” tähendas Eek.
Eek ei välistanud, et Euroopa Komisjon võib määrata Eestile nn prügistamistrahvi. Eek märkis, et komisjon tegi näiteks jäätmealaste nõuete rikkumise pärast hiljuti Euroopa Kohtule ettepaneku määrata Itaaliale 400 000 euroni (üle kuue miljoni krooni) küündiv trahv, millele lisati veel kopsakas päevasumma, mis tiksub seni, kuni puudused pole kõrvaldatud.
Prügikoristusaktsiooni “Teeme ära!” eestvedaja Rainer Nõlvak suhtus Euroopa Komisjoni teravasse reageeringusse positiivselt.
“Usun, et see sunnib inimesi rohkem tegudele. Selle sõnumi kaudu jõuab asja olemus meile jälle lähemale,” ütles ta. “On ju ikka piinlik küll, kui me ise ei saa oma kodu ümbrust korda ja naabrid peavad meile seepärast näpuga näitama,” ütles Nõlvak.
