EL uustulnukate saadikute seas napib naisi

Kümne Euroopa Liiduga ühinenud riigi europarlamendi saadikute hulgas on kaheksa protsendipunkti võrra vähem naisi kui 15 vana liikmesriigi seas.

Kümne riigi liitumine pole praeguses parlamendis soolist tasakaalu eelmise parlamendiga võrreldes oluliselt muutnud, teatas EurActiv.com.

Naistele kuulub europarlamendis üldjoontes sama palju kohti kui 1999. aasta juulis, selgub parlamendi avaldatud statistikast. Naiste osalus on siiski mõnevõrra suurem 15 vana liikmesriigi parlamendiliikmete hulgas, kus neid on 32,5 protsenti. Liitunud kümne riigi saadikute hulgas on naisi 22,8 protsenti. Kokku on 732 parlamendiliikmest naisi 30,3 protsenti.

Sarnane pilt avanes ka eelmise parlamendi puhul — 1999. aasta juulis oli parlamendis 30,2 protsenti naisi.

Käesoleva aasta mais oli koos liituvate riikide vaatlejatega 788-liikmelises parlamendis 27,9 protsenti naised. Liitunud kümne riigi naisi oli siis 14,8 protsenti ehk kaheksa protsendipunkti võrra vähem, kui on kümnel uusliikmel praeguses parlamendis.

Euroopa Parlamenti pääses kõige enam naisi Rootsist — valitud saadikutest oli sealt 57,9 protsenti naised. Hollandist on valitute hulgas naisi 44,4 protsenti, Prantsusmaalt 43,6 ja Sloveeniast 42,9 protsenti. Kõige vähem naisi pääses europarlamenti väiksemates liikmesriikides — Luksemburgist on üks naine, Küproselt ja Maltalt pole ühtegi.

Eestit esindab Euroopa Parlamendis kaks naist ehk 33,3 protsenti eurosaadikuist: keskerakondlane Siiri Oviir ja sotsiaaldemokraat Marianne Mikko.