EL ülemkogu esimene päev lõppes erimeelsustega rändeküsimustes

 (43)
Donald Tusk ja Jüri Ratas
Donald Tusk ja Jüri RatasFoto: Madis Veltman

28 riigi juhid otsustasid üksmeelselt pikendada sanktsioone Venemaale.

Täna öösel lõppes EL ülemkogu raames peetud õhtusöök, kus 28 liikmesriigi juhid arutasid mitmetel olulistel teemadel. Nii käisid riigijuhid läbi Venemaa sanktsioonide, Jeruusalemma Iisraeli pealinnana tunnustamise, Brexiti ning rändeküsimuste teemad.

Peaminister Jüri Ratase sõnul oli õhtusöök konstruktiivses õhkkonnas ja väga töine ning tõsiste teemade tõttu kestis ka kaua.

„Tõsi on see, et solidaarsuse mõõtmes on EL siseselt arvamused väga lahkuminevad. On kindel hulk riike, kes ei pea seda (kvoote) õigeks. On teised riigid, kes ütlevad, et neile tuleb 500-600 pagulast päevas ja tuleb näha ka solidaarsuse aspekti. Kõik on kindlasti valmis selle nimel töötama, et 2018. aasta juuniks need seisukohad ühtlustada, aga praegusel hetkel on arvamused väga lahkuminevad,“ sõnas Ratas.

Vahetult enne ülemkogu kirjutas Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk riigipeadele saadetud kutses, et Euroopa migratsiooniküsimuses on kvootide rakendamine liikmesriike lõhestanud ning seetõttu osutunud ka ebaefektiivseks.

Tuski avaldus rändekvootide ebaefektiivsusest tekitaski oodatult liikmesriikide seas erinevaid reaktsioone. Ungari, Poola, Slovakkia ja Tšehhi ehk Višegradi nelik teatas juba pärast Itaalia peaministri Paolo Gentiloni ja Euroopa komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga kohtumist, et panustavad omalt poolt 35 miljonit eurot Aafrika usaldusfondi, et võidelda migratsiooniga juba Liibüa rannikul. Seega väljendub Višegradi riikide nägemus solidaarsusest Euroopas hoopis raha paigutamisega Aafrika põhjarannikule, et rändevoogu Euroopasse pidurdada.

Seotud lood:

Kuigi Saksamaa panustab omalt poolt sellesse samasse Aafrika usaldusfondi sada miljonit eurot, oli Saksa kantsler Angela Merkel seisukohal, et Tuski plaan ei ole piisav ning EL liikmesriigid peavad ka omavahel üles näitama sisemist solidaarsust. „Minu meelest ei saa Euroopa Liidus olla valikulist solidaarsust," ütles Merkel.

„Selline vahetus või võimalus osta end välja solidaarsusest, siis seda ma küll ei tunnetanud, et keegi oleks täna sellele toetust andnud. See, et meil on välisdimensioon ja me soovime sinna rahaliselt panustada, siis see on teretulnud ja 28 liikmesriiki ka hindasid seda. Aga loomulikult tahetakse näha edasiminekut ka sisedimensioonis, mis on keerukas,“ märkis Ratas.

Jeruusalemma tunnustamise Iisraeli riigi pealinnana palus ülemkogu päevakorda lisada Belgia peaminister Charles Michel. Selles küsimuses väljendasid riigijuhid EL endist seisukohta ehk kahe riigi lahenduse pooldamist.

Briti peaminister Theresa May andis ülejäänud 27 liikmesriigi liidritele ka omapoolse ülevaate seisust Brexitiga. Reedel kogunevad 27 riigipead Brexitiga seonduvat omakeskis arutama ning eeldatavasti tehakse otsus liikuda läbirääkimiste teise etappi. May ettekandele järgnes riigijuhtide aplaus.

"Kõik hindasid tema isiklikku panust ja pühendumist. See oli väga tähtis," kommenteeris seda Austria kantsler Christian Kern.

Lisaks andsid õhtusöögil Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron ülevaate Miski rahulepingu tingimuste täitmisest. Kuivõrd edasiminekuid selles ei täheldatud, otsustasid riigijuhid üksmeelselt pikendada sanktsioone Venemaale.