EL toetab Eestit kõnelustes venelastega

Euroopa Liidu positsioon kattub vaidlusalustes küsimustes oma põhijoontes Eesti seisukohtadega ning kõnelused Venemaaga peaksid probleemide lahendamist oluliselt kergendama.

Teisipäeval Brüsselis ajakirjanikke neljapäevase EL-i ja Venemaa tippkohtumise ettevalmistustööst teavitanud Euroopa Komisjoni ametnikud ütlesid Raadio Vaba Euroopa teatel, et EL on valmis arutama nii Eesti-Vene piirilepingut ja venelaste olukorda Eestis ning seda juba tuntud seisukohtadelt.

Komisjoni välisasjade voliniku pressiesindaja Diego de Ojeda ütles raadiojaamale, et seni puuduv piirileping Venemaa ning Eesti ja Läti vahel on Euroopa Liidu jaoks oluline oma välispiiride kindlustamisel.

Venemaa jaoks on lisastiimuliks, et piirileping on eeltingimuseks, mis Moskval tuleb täita näitamaks valmisolekut viisavabaduse saavutamiseks Euroopa Liiduga.

“Üks põhilistest elementidest, mis on vajalikud viisavabaduse poole liikumiseks või vähemalt lihtsustatud viisarežiimi saavutamiseks, on väga hea ühise piirikontrolli toimimine. Arvan, et selge piir Euroopa Liidu ja Venemaa vahel on üks ühise piirikontrolli eeltingimusi,” kõneles de Ojeda.

Eesti-Vene piirilepe on nüüd osa laiemast Venemaa viisavabaduse arutelust. Leppe allkirjastamine ja ratifitseerimine Moskva poolt ei tähenda siiski viisavabaduse automaatset saabumist. Enne on Venemaal muuhulgas vaja Euroopa Liiduga lisaks sõlmida illegaalsete immigrantide tagasivõtulepe. De Ojeda ütles, et see on midagi, mida võrdselt vajavad nii Euroopa Liit kui Venemaa.

“Tagasivõtuleping, täpsemalt sellekohaste läbirääkimiste alustamine, oli osa Kaliningradi osas saavutatud kokkuleppest. Lisaks on tagasivõtulepe vältimatu eeldus ühise piirihaldusrežiimi loomiseks ning parem kontroll piiride üle on omakorda vajalik selleks, et me saaksime õigel hetkel lihtsustada piirületust,” selgitas ta.

Viisavabaduse lõplikuks kehtestamiseks on Venemaal lisaks vaja saavutada iga ELi liikmesriigi, sealhulgas Eesti nõusolek.

Vene vähemuste teema tõstatab neljapäevasel tippkohtumisel tõenäoliselt Venemaa, kuid ka siin on Euroopa Liidul selge seisukoht.

Komisjoni kõrge ametnik Gerhard Lohan ütles Vaba Euroopale, et venekeelsete vähemuste kohtlemine Eestis ja Lätis vastab nõuetele, kuigi “alati on olukorda võimalik parandada.” Lisaks on Lohani sõnul EL ise huvitatud Eesti venekeelse elanikkonna integreerimisest.

“Meie vaatepunktist on tulevikus EL-i sees asuv vene vähemus positiivne areng, me soovime nende integreerimisega edasi liikuda, see on oluline, ning muuhulgas oleme me seda eesmärki kõnealustes uutes liikmesriikides juba oluliste summadega toetanud,” rääkis Lohan.

Kolmas otseselt Eestit puudutav teema tippkohtumisel puudutab Venemaa ja Euroopa Liidu suhted sätestava partnerlus- ja koostööleppe laiendamist uutele liikmetele. Venemaa on sellega sidunud rea tingimusi, millest osa puudutab Eestit, kuid Euroopa Komisjoni ametnike sõnul pole Euroopa Liidul neid võimalik rahuldada.