EL teeb 1/3 Eestist kaitseala

Looduskaitsjad loovad Euroopa Liitu astumiseks hiiglaslikku kaitsealade võrgustikku, mille tagajärjel tekib Eestisse veel tuhandeid hektareid maid ja metsi, kus inimtegevus on piiratud.

Kokku võiks Eesti alast võrgustikuga katta kolmandiku. Muu Euroopaga võrreldes on Eestis kaitsmist väärivat loodust võrreldamatult rohkem ning seepärast on territoorium nii suur, ütles Postimehele Euroopa Liidu programmi “Natura 2000” Lääne- ja Raplamaa pilootprojekti juht Alex Lotman.

Lotman rõhutas, et mingi piirkonna “Natura” võrgustikku lisamine ei tähenda sugugi, nagu oleks seal kogu majandustegevus keelatud ning inimesed peletataks loodusest välja. Keelatud on ainult tegevus, mis võiks kahjustada elupaiku ja liike, mille kaitseks ala loodi.

Haruldaste linnuliikide ja rannaniitude poolest kuulsas Matsalu looduskaitseala keskuses on “Natura 2000” jaoks juba kaardile joonistatud kaitseala need piirid, mis jäävad Lääne- ja Raplamaale.

Lisaks Matsalule on uue kaitseala kaardile kantud näiteks Osmussaare, Vormsi ja Muhu saar. See tähendab, et tulevikus ei tohi inimene neis kantides teha midagi, mis muudaks ala looduslikku väärtust.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Hanno Zingeli sõnul ollakse kõige kaugemale jõutud Saaremaal: seni on kaardistatud 57 ala Saare maakonnas, mis võiksid “Natura” võrgustikku kuuluda.

Olemasolevale lisanduvad peagi metsakaitsealad ja niidualad, kuid needki võidakse üheks liita. Lõplik selgus peaks saabuma järgmise aasta lõpuks.

Saaremaa keskkonnateenistuse looduskaitsespetsialist Mari Koppel märkis, et suur osa tulevastest aladest jääb maismaa piiridest välja ning veel on raske prognoosida, kui palju Saaremaa maismaast lõpuks “Natura” võrgustikku jääb.