Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel olid kõik riigid seisukohal, et uuel finantsperioodil ei tohiks ühtekuuluvuspoliitika rahaliste vahendite maht väheneda.

„Ühtekuuluvuspoliitika raames tehtavad investeeringud on investeeringud tulevikku ja toetavad majanduskasvu. Selles osas olid kõik riigid õnneks ka ühel meelel ja leidsid, et see rahaline maht ei tohiks väheneda,“ ütles kohtumisel Eestis esindanud regionaalminister Siim Kiisler.

Kohtumisel peetud sõnavõtus rõhutas Kiisler Eesti varasemat seisukohta, et ühtekuuluvuspoliitika alla käivate toetusfondide mahule nö „lae“ seadmine 2,5% juurde SKPst on ebaõiglane.

„See karistab just neid riike, kelle majandus finantskriisis kõige enam kukkus, need riigid saaks varasemast vähem toetusi. Samas on just need riigid sageli ühed kõige usinamad eurorahade kasutajad,“ ütles Kiisler.

Mõiste „ühtekuuluvuspoliitika” tähistab solidaarsuspoliitikat Euroopa tasandil, mille raames toetatakse sadu tuhandeid projekte üle Euroopa. Need saavad toetust kahest struktuurifondist (Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond) ning Ühtekuuluvusfondist.