EL elavdab kuritegevust

 (22)

EL-i laienemine elavdab lähiaastail Eesti kuritegevust — suureneb narkoäri, sagenevad majanduskuriteod ja Euroopa valgekraed toovad maale uued petuskeemid, ennustavad Eesti jõustruktuuride eksperdid.

Tartu Ülikooli kriminoloogid küsitlesid paarikümmet keskkriminaalpolitsei, maksu- ja tolliameti, politseiameti, kaitsepolitsei ning sise- ja justiitsministeeriumi eksperti, et leida vastus küsimusele, millised kuritegelikud ohud ja trendid võivad Eestit ees oodata pärast EL-iga liitumist, kirjutab Postimees.

Selle tulemusel valminud 110-leheküljeline uuring näitas, et hirmud pärast piiride avanemist Eestisse kolivate kurjategijate ees on ennatlikud. Järsku kuritegevuse kasvu pole vähemalt esmalt põhjust karta, sest siinne allilm on juba niigi viimastel aastatel Euroopaga lõimunud.

Prognoos 2007. aastaks, mil Eesti peaks ühinema Schengeni leppega ja piiridelt kaob isegi lihtsustatud kontroll, on aga ärevam.

“Pärast sisepiiridelt kontrolli kadumist peab Eesti olema valmis kuritegevuse migratsiooniks nii Eestisse kui siit välja,” ütles üks uuringu korraldajatest, Tartu Ülikooli õigusinstituudi kriminoloogiadotsent Jüri Saar.

Üht suurimat ohtu näevad eksperdid selles, et asukoha tõttu muutub Eesti tulevikus veelgi olulisemaks kuritegevuse transiitmaaks EL-i ja Venemaa vahel. Seda nii narkoäri, inimkaubanduse, aktsiisikaupade salakaubaveo, autovarguste kui muude kuritegude osas.

“Venemaa narkoturg on täna põhjatu auk, kus Euroopas väga populaarsete ecstasy ja amfetamiini järele on meeletu nõudlus, rääkimata seal kordi kõrgematest hindadest,” ütles keskkriminaalpolitsei narkokuritegude talituse ülemkomissar Vallo Jäärats.

Samas on Jääratsi sõnul üsna tõenäoline, et Eestis hakkab kasvama ka meelemürkide tarbimine ning turule jõuavad seni tundmatud uimastid.

Näiteks kogub siinmail üha populaarsust uimastava toimega seente tarvitamine. Juba on toll avastanud mitmeid katseid tuua Lääne-Euroopast siia seeneniidistikke eesmärgiga aurudena tarvitatavaid taimi kodus ise kasvatada.

Eesti politsei Europoli sideohvitser Peeter Palo peab siiski vähetõenäoliseks, et vähemalt lähitulevikus võiksid siin paikseks jääda uued, näiteks erinevatest Aasia riikidest läbi Venemaa EL-i smugeldatavad sisserändajad. Põhjuseks Eesti suhteliselt madal elatustase ja vähearenenud sotsiaaltoetuste süsteem võrreldes paljude teiste EL-i riikidega.

Küll aga usuvad nii Palo kui ka teised eksperdid, et EL-iga ühinemine tõmbab juba lähimal ajal Eestisse valgekraelised majanduskurjategijad, kes juba aastaid on Euroopas kelmuseid korraldanud ja näevad oma oskustele uut turgu just värsketes liikmesmaades.

Nii Eesti kui uuringus osalenud Saksamaa ja Soome ekspertide arvates kujunebki kõige aktuaalsemaks majanduskuritegevuse liigiks siin peagi ELiga seotud fondidest raha väljapetmine.

“Eesti põllumajandustootjad hakkavad saama subsiidiume, mida intelligentsemad kurjategijad kasutavad kindlasti ära lootuses, et ametnikud [Eesti] pole nii treenitud, et nende trikke läbi näha,” leidis Euroopa Komisjoni pettustevastase ameti juhi Franz-Hermann Brünger uuringus.

Keskkriminaalpolitsei rahvusvahelise kriminaalteabe osakonna direktori Lenno Reimandi sõnul levitab Euroopa meedia samal ajal müüte kurjategijate hordidest, kes kohe pärast EL-i laienemist kohale jooksevad.

“Samas näitavad meil olemasolevad andmed, et teistes Euroopa riikides tabatud Eesti kurjategijate arv viimastel aastatel pidevalt väheneb,” ütles ta.

Kui eestimaalased Euroopas peaksid siiski enam kurja tegema hakkama, siis saavad need olema pigem pisipatud, poevargused ja tanklapettused, lisas Reimand.