EL avardab soomeugrilaste silmapiiri

Soome-ugri rahvaste 4. maailmakongressi viimasel päeval kinnitati, et kolme soome-ugri riigi kuulumine Euroopa Liitu on avanud soome-ugri suhetele uued väljavaated.

Selle tulemusel on võimalik suurem koostöö Euroopa Liidu raames, soome-ugri rahvaste vahel ning suhetes Venemaaga.

Kongressil esinenud peaminister Juhan Parts ütles, et Venemaa soome-ugri rahvaste eest seismine ei ole üksnes eestlaste kui eurooplaste õigus, vaid otsene kohustus.

Peaminister kinnitas, et Eesti valitsus jälgib tähelepanelikult hõimurahvaste olukorda ja tõsiste probleemide ilmnemisel juhib neile rahvusvahelise üldsuse ning rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu.

Peaministri sõnul on mitu tema Euroopa kolleegi vestlustes väljendanud muret soome-ugri rahvaste saatuse pärast Vene Föderatsioonis.

Peaminister tõi näiteks riigiduuma paari aasta taguse otsuse, et Venemaa riigikeeltes tuleb kasutada ainult vene tähestikku. “See tõik kutsus esile hämmastuse kogu Euroopas,” ütles Parts. Otsus tähendab, et karjala keel ei või kunagi saada Karjala Vabariigi riigikeeleks, kuna karjala keelt kirjutatakse ladina tähtedega.

Parts leidis, et rikkalikud maavarad, mis leiduvad paljudel soome-ugri rahvaste põlisaladel, ei peaks kujunema nende rahvaste väljasuretamise faktoriks, selle asemel peaks põlisrahvastel endal olema otsene kontroll oma maavarade üle.

Kongressist osavõtjad rõhutasid neljapäeval vajadust pidada regulaarseid konsultatsioone Parlamentidevahelise Liidu (IPU), Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA), Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõukogu (OSCE) ja Euroopa Parlamendi raames.

Soome-ugri rahvaste maailmakongress märkis, et ürituse peamine eesmärk on säilitada ja arendada soome-ugri rahvaid ja nende kultuuri osana kogu inimkonna pärandist. Rahvusvähemuste õigused pole ainult ühe riigi sisepoliitiline asi, vaid kogu rahvusvahelise üldsuse küsimus.

Seetõttu on oluline, et lisaks rahvusvaheliste inimõigusnormide ja rahvusvähemuste õiguste lisamisele riikide seadusandlusesse tuleb kasutada rahvusvahelise õiguse seaduslikke mehhanisme, mis ei nõua ratifitseerimist ning on otseselt siduvad.

Suurema osa soome-ugri ja samojeedi rahvaste elanikkond ning nende keelekasutuse sfäär väheneb. See puudutab eelkõige nooremaid põlvkondi, kellelt on võetud sotsialiseerimisvõimalused nende endi rahvuskultuuris.

Praegust olukorda arvestades esitas kongress eri valdkondades meetmed, mis on soome-ugri ja samojeedi rahvastele tähtsad.

Udmurdi delegatsioon avaldas kahtlust konsultatiivkomitee töö efektiivsuse üle ning tegi ettepaneku, et kongress uuriks põhjalikumalt selle organi tegevust.

“Kui resolutsioonist oleks välja jäänud väikekoolide sulgemisest tulenev oht soome-ugri iseolemisele, oleks võinud öelda, et käisime siin head-paremat söömas, aga tulu ei miskit,” ütles ersalane Mihhail Kadajev Eesti Televisiooni uudistesaatele “Aktuaalne kaamera”.

Uudistesaate andmetel vaidlustas Ersa delegatsioon resolutsioonis soome-ugri identiteedi püsimise eest vastutuse panemist vaid noorusele ning nõudis resolutsioonis poliitikute kui peavastutajate kirjapanemist.

Soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee valis Valeri Markovi tagasi komitee esimeheks.

Handi-Mansi autonoomne piirkond avaldas soovi korraldada järgmist maailmakongressi 2008. aastal.