Ekspress Meedia tegi ajalehtede liidu konkursil puhta töö - parim (noor) ajakirjanik, video, elutöö preemia ning Bonnieri auhind

 (12)
Lehed 31102017
Lehed 31102017Foto: Andres Putting

Eesti Ajalehtede Liidu konkurssil võitis Ekspress Meedia mitmes kategoorias auhindu.

Parim noor ajakirjanik on Eesti Päevalehe ajakirjanik Joosep Tiks. Noore ajakirjaniku preemiat ja elutöö preemiat annavad välja ajakirjandustaustaga eraisikud Hans H. Luik, Igor Rõtov, Toomas Leito, Jüri Ehasalu ja Margus Mets. Mõlema preemia suurus on 5000 eurot.

Aasta ajakirjanik on Tarmo Vahter Eesti Ekspressist. Võitja saab kullatud sule, mille autorid on metallikunstnik Ive-Maria Köögard ja klaasikunstnik Katrin Tukmann. Lisaks preemia 5000 eurot

Nimeka Bonnieri auhinna sai Kirsti Vainküla Eesti Ekspressist kahasse ERR-i ajakirjaniku Merilin Pärliga. Lood ilmusid 12. juunil, 20. septembril, ja 7. novembril ERR-is ning 18. juulil ja 26. septembril Eesti Ekspressis.

Parima video kategoorias võitsid Delfi TV autorid Sigrid Salutee, Joonatan Allandi, Kadri Nikopensius ja Mark Šandali video eest ”Põlvkonnavahetus: Eesti esimene suhtlusportaal 10 aastat hiljem”

Elutöö preemia pälvis Silja Lättemäe Maalehest. Tema töö kohta saab täpsemalt lugeda siit.

Olemusloo kujunduse kategoorias võitis Eesti Ekspressi Areenis 7. märtsil ilmunud kaanelugu “Nõukaajal polnud seksuaalkavatust vaja, sest noorukeid aitas ilukirjandus“ , autor Tarmo Rajamets.

Parima digilehtede artiklivaadete kategooria võitis Eesti Ekspress.

Parima arvamusloo kirjutas Tarmo Vahter Eesti Ekspressist. Tema 20. juunil ilmunud arvamus kandis pealkirja „Kes kurat loob Eestis riiki, kus keegi midagi teada ei tohi?".

Parima olemuslugude sarja kirjutasid tänavu Madis Jürgen ja Tarmo Vahter Eesti Ekspressist. Lood ilmusid 19. ja 27. detsembril, kandes pealkirja „Kirjaniku surm

Auhindu jagati ka teistele:

Parima olemusfoto tegi Tairo Lutter. See kandis pealkirja "Iga päeva 24 tundi üksi iseendaga".

Aasta parim portreefoto: Andras Kralla/ Äripäev „Leida“

2018. aasta parim uudisfoto Tairo Lutter, Postimees „Ekrelased ründasid eurosaadik Indrek Tarandit.“

Aasta parim spordifoto: Martin Ahven/ Õhtuleht, „Karmid võtted“

Parim kohalike väljannete kujundus on Pärnu Postimehel, parim üle-eestilise levikuga ajalehtede kujundus on Õhtulehel.

Parim kohalike olemuslugude kujundus on Tartu Postimehel. Parim kohalike väljaannete visuaalne kommunikatsioon on Virumaa Teatajal. Üle-eestiliselt on parim visuaalne kommunikaator Õhtuleht.

Parim venekeelne arvamus on Olesja Lagašina arvamus „Метаморфозы не по Овидию: от пятой колонны до русской цивилизации Марта Хельме“, mis ilmus 13. detsembril portaalis Rus.Postimees.

Parim venekeelne lugu on 22. augustil MK-Estonias ilmunud Inna Melnikova artikkel „Карьерный рост“.

Parima venekeelse kultuuriteemalise loo kirjutas Boris Tuhh ja see ilmus 30. augustil Rus.Postimehes pealkirkjaga „Наше завтра в зеркалах утопии и антиутопии“.

Parim maakonnalehtedes ilmunud uudis on 7. juunil Pärnu Postimehes ilmunud lugu „Jokk ehk 150 miljoni eurosed sopaaugud keset Tootsit“, mille autorid on Martin Laine ja Meelis Kalme.

Parima maakonnalehtedes ilmunud arvamuse kirjutas Raul Vinni ja see ilmus Saarte Hääles 10. novembril pealkirjaga „Kuidas saada abi? Tuleb petta metoodilist juhendit“.

Parim maakonnalehtedes ilmunud olemuslugu on Järva Teatajas 22. detsembril ilmunud lugu „Maailmameister eneseületuses“, mille autor on Merit Männi.

Parim multimeedia töö: Postimehes 4. septembril ilmunud „Tarkusepäev ilma lasteta: Eesti 337 kooli, kus kell enam ei helise“, mille autorid on Mari Mets, Helen Mihelson, Holger Roonemaa, Maret Müür, Aarne Seppel, Ege Tamm ja Jekaterina Minkova.

Parim uudis: Postimehes 10. märtsil ilmunud Tiina Kaukvere uudis „Eksituse tõttu Eesti kodanik“, 24. septembril ilmunud uudis „Eesti riik paneb eksituse teel kodanikuks saanud fakti ette“ ja 24. oktoobril ilmunud uudis „Riigi otsus jätab kolimiseks kuu“.