Semiootik Eva Lepik ja Vikipeedia eestvedaja Raul Veede kirjutavad eilses Sirbis Euroopa autoriõiguse reformist internetikasutaja pilguga. Autorid leiavad, et Andrus Ansipi endise ülemuse, Euroopa Komisjoni eelmise digivoliniku Günther Oettingeri pärandina Euroopa Parlamendile jäetud autoriõiguse direktiivi kavand on üks teemadest, mida Eesti avalikkuses peaks arutama, et ei avastataks järsku, kuidas Euroopa IT-liidriks pürgivas riigis pole asju korralikult läbi mõeldud ega vaieldud ning seetõttu ei osata informeeritud seisukohta võtta.

„Endine digivolinik Oettinger ei tunne digiteemasid ega tahagi tunda, kuid vanad europoliitikud hindavad kõrgelt tema äraostetust Euroopa traditsioonilise koopiatööstuse poolt, mistõttu Oetiinges ka uues ameti sisuliselt jätkab teema juhtimist komisjonis. Andrus Ansip, kes nime poolest praegu digivaldkonda juhib, on ennast kunagiste ACTA-aegade taustal ennast kiiduväärselt kompetentseks töötanud. Ehkki teda nähakse uue digitööstuse ja väikefirmade eestseisjana, on ta nähtavasti aga praktiliselt loobunud katsetest nende heaks midagi olulist teha, sest vana tööstuse rahaga paneb Oettinger kõik seisma. Euroopa liidu autoriõigusest on saanud lahinguväli, kus kohaliku koopiatööstuse palgatud poliitkud sõdivad Ameerika IT-korporatsioonidega ning Euroopa IKT, idufirmad, teadus, avalik sektor ja kodanikuühiskond jäävad lihtsalt sõjale jalgu.“

Pikalt ja põhjalikult Sirbis.