Antovi sõnul on suvi liikluses muudatuste sisseviimiseks siiski parim aeg, sest liiklust on suhteliselt vähem. Näiteks vähendab liiklusmahtu see, et paljud inimesed on suvepuhkuste ajal linnast väljas ning samuti ei viida praegu lapsi kooli.

Kui näiteks Narva maanteele oleks bussirada üleöö maha joonistatud septembris, oleks liiklusolukord ja ummikud kolm korda hullemad kui praegu, tõdes Antov.

Antovi sõnul ei olegi pealinnas liiklejatel tänases olukorras eriti palju alternatiive. „Eeldan, et kui need bussirajad tekitati ja näiteks 30 autojuhti otsustab ummikus istumise asemel minna linna bussiga, siis tähendab see ühe uue bussi juurdepanemist,“ kõneles Antov. Tema sõnul on see poolik lahendus, kui maha joonistati ainult bussirada, nüüd peaks ka busse rohkem olema ja bussid peavad sõitma kiiremini.

Inimeste valikud on Antovi sõnul väga lihtsad – enamasti vaadatakse, kui kiire, kui kvaliteetne ja mis hinnaga on ühistransport. „Tasuta ühistranspordi suhtes olen üpris skeptiline, kui see ei paranda kvaliteeti ja ka kiirus on tegelikult väga oluline,“ rääkis ta.

Alternatiiv ühissõidukile

Üks alternatiiv ummikute leevendamisele oleks ka see, kui lubada bussirajale autod, kus lisaks juhile on kaks või enam kaassõitjat, sest paljud autod sõidavad vaid ühe inimesega. Hinnanguliselt ongi Tallinnas sõitvates autodes korraga 1,3 inimest, märkis Antov.

„Mõnedes riikides on seda tehtud, et kui autos on rohkem reisijaid, siis võib ta ühistranspordi rajal sõita,“ rääkis Antov. „Ideaalis võiks see nii olla, aga probleem on, kuidas seda kontrollida. Kontrollida on lihtsam, kui ühistranspordi rajal tavasõidukid ei sõida.“

Teiste maade kogemusest võib õppida sedagi, et ühistranspordi rajale lubatakse ka suured veokid ja ekskursioonibussid. Tallinna puhul tasub eriti arvestada, et sadam on praktiliselt kesklinnas.

Ehituseks sobivamat aega pole

Teede ja muud ehitustööd on Antovi sõnul aga ilmaga seotud ja seetõttu ei olegi pealinlastel midagi muud teha, kui ebamugavused ära kannatada.

Antov ei näinud leevendust selles, et Narva maantee bussirada oleks võidud maha joonistada alles pärast Gonsiori tänava valmimist. „See on nagu koera saba raiumine mitmes osas,“ sõnas ta. „Kui juba on paha, siis on parem korraga see valu üle elada.“

Ta tõdes, et ka Lääne-Euroopas ehitatakse teid siis, kui ilm seda lubab ja et meie kliima on karmim, on paratamatu, et suurem ehitusmaht langeb suvele.

Liiklusolukord leeveneb, kui Gonsiori tänav uuesti liiklusele avatakse ning Ülemiste liiklussõlm valmis saab. „Kui Ülemiste valmis saab, siis see on kindlasti asi, mis liiklusele otseselt mõjub,“ avaldas Antov. „Aga põhjapoolset möödasõiduteed Tallinnal ei ole. See jupike Ahtri tänavat ei päästa.“

Antovi sõnul oleks ideaalis hea, kui saaks linnas liigelda nii, et kesklinna ei peaks autoga sattuma. „Küsimus on selles, kas see on võimalik ja selles ma kahtlen,“ sõnas Antov. Tema sõnul moodustab kesklinna läbiv transiitliiklus hinnanguliselt kaks kolmandikku kesklinna liiklustihedusest. „Need on autod, kellel ei ole soovi kesklinnas peatuda ega parkida,“ lausus ta.

Ühistransport saavutaks arenguhüppe trammiliinide arendamisega

Antov ei usu, et Tallinnasse kunagi metroo tuleks. „Metrood me ei hakka kunagi ehitama, see on liiga kallis,“ tõdes ta. „Maa alla ehitamine on väga kallis ja täna meie rahakott ei kannata seda välja.“

Seevastu Tallinna trammiliinidele oleks Antovi sõnul lausa hädavajalik anda uus elu, sest viimased muudatused trammiliinidel tehti umbes pool sajandit tagasi.

„Linn on ju täna hoopis teistsugune. Trammiliinid kavandati siis, kui polnud Musta-, Õis- ega Lasnamäge,“ rääkis ta. „Tramm ei teeninda tänast linna, vaid sellist nagu linna oli 50 või 60 aastat tagasi.“

Antov meenutas, et näiteks 1980-ndatel oli Lasnamäe kiirtrammiliin täiesti käegakatsutav. Kui Lasnamäe trammist on palju räägitud, siis miks ei võiks tramm viia välja ka lennujaama lähedale.

„Pirita, Merivälja ja Viimsi kandist on Pirita tee ainuke nire, mis Narva maanteed kaudu linna tuleb,“ tõdes Antov. „Miks ei võiks tramm sealt rahvast linna tuua?“

Lõuna ja edela suunast – Mustamäelt ja Nõmmelt - kesklinna suunal peab Antovi sõnul kaaluma, kas trammiliini dubleerimine raudteega on mõttekas. „Seal, kus on raudtee, pole mõtet paralleelselt pidada bussi- või trammiliini,“ tunnistas ta.

Üsna kahtlev oli Antov trolli tuleviku suhtes.