Ekspert Krossi tagaotsimisest: Interpol ei võta menetlusse poliitilise taustaga juhtumeid
Venemaa on kuulutanud endise Eesti julgeolekukoordinaatori Eerik-Niiles Krossi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Keskkriminaalpolitsei kriminaalteabe büroo juhi asetäitja Reijo Valgjärve sõnul kaalub Interpol alati väga põhjalikult juhtumeid, millel näikse olevat poliitiline taust.
"Siin on asi väga lihtne. Selliste juhtumite puhul, kus on kahtlus, et tegemist ei ole klassikalise kriminaalmenetluse ja klassikalise tagaotsimisega, kontrollib Interpol esimese asjana alati, et nad ei läheks vastuollu oma konstitutsiooni ehk põhikirjaga," ütles Valgjärv Delfile. Kriminaalteabe büroo juht selgitas, et Interpoli põhikirjas olev artikkel nr. 3 sätestab, et tegemist on täiesti apoliitilise organisatsiooniga. Seega Interpol ei saa ega tohi kunagi osaleda üheski juhtumis, millel on militaarne, rassistlik, poliitiline või religioosne iseloom.
"Seda sama sätet on ajaloos ka korduvalt kasutatud, kus Interpol on keeldunud mõne riigi taotlusest kuulutada isik tagaotsitavaks," rääkis Valgjärv ja viitas näitena kriisipiirkondadele. Eksperdi sõnul on põhjendatud kahtlused, et kui üks riik kuulutab tagaotsitavaks inimese, kes on pärit riigist, millega ollakse sõjajalal, siis on seal mingisugused muud mittekriminaalsed põhjused.
Valgjärv on seisukohal, et Krossi juhtumi puhul võib eeldada, et Interpol suure tõenäosusega Krossi tagaotsitavaks ei kuuluta. "Kuna siin on avalikest allikatest tihedalt läbi käinud, et Venemaa kavatseb ühe riigi kodaniku tagaotsitavaks kuulutada, siis loomulikutl teab sellest ka Interpol. Olen täiesti kindel, et Interpoli peasekretariaat on sellest teadlik, kuna see ei ole tavapärane käitumine, et hoiatatakse läbi avalike kanalite ja alles siis kuulutatakse tagaotsitavaks."
Eksperdi sõnul vaatavad Interpoli spetsialistid asja läbi ja annavad kindlasti oma hinnangu. "Seega kindla tõenäosusega võime väita, et kui Venemaa sellise taotluse teeb, siis Interpoli peasekretariaat selle juhtumi ka sellises valguses läbi vaatab."
Valgjärve sõnul on Eestil olemas ka võimalus pärast taotluse esitamist tagasihoidlikult paluda, et Krossi juhtumit vaadataks läbi artikkel 3 sätestatud asjaolude. "Ükski riik ei tohi Interpoli selles otsuses mõjutada, küll aga võib liikmesriik juhtida tähelepanu asjaoludele või anda täiendavat infot, et Interpolil oleks võimalikult objektiivselt võimalik otsust langetada," selgitab Valgjärv.
Venemaa kuulutas endise Eesti julgeolekukoordinaatori Eerik-Niiles rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Justiitsminister Kristen Michal on kinnitanud, et riigiprokuratuur edastas Venemaale palve anda Eerik-Niiles Krossi seotuse uurimine piraatluse organiseerimises üle Eestile. "Eesti oma kodanikke Venemaale välja ei anna ja seda teab hästi ka Venemaa. Eesti ja Venemaa õigusabilepingu üks kandev mõte ongi, et kuna kodanikke üksteisele üle ei anta, antakse üle uurimised," lisas minister.
