„Eesti julgeolekuolukord ei ole plaanitava eelarvekärpega märgatavalt halvenemas, sest 1,75 protsenti SKT-st on ka suhteliselt aus tase,“ rääkis Kaas Päevaleht Online’ile.

Tema sõnul on praegused kärped on kavas paljuski nende programmide arvelt, mis pole hankelepingute või eelläbirääkimistega kaetud.

„Kui minna edaspidi eellepingute või kehtivate hankelepingutega kaitseostude kallale, siis esiteks tulevad kaela leppetrahvid, teiseks tuleb see varustus hiljem nii või naa osta. Kolmandaks see varustus on hiljem ostes tunduvalt kallim kui praegu, viimase 5-6 aasta trend on olnud see, et igasugune kaitsevarustus lähem maailmaturul ainult kallimaks,“ jätkas Kaas.

Kaasi sõnul saavad liitlased kavandatavast kärpest aru.

„Eesti ei ole läinud mingisuguste oluliste projektide või välismissioonide maha tõmbamise teed läinud. See kärbe on praegu täpselt nii suur, et me suudame endiselt täita endale võetud kohustused nende põhimahus,“ selgitas ta.

„Palju räägitakse sellest, et kuidas mõjutab kärbe meie usuldusväärsust NATO-s või teiste välispartnerite silmis. See küsimus ka oluline, ent mitte peamine. Investeeringuid kaitsevaldkonda on vaja Eestile endale, mitte NATO-le,“ sõnas Kaas.

Kokku lepitud 2 protsendilised kaitsekulutused SKT-st ei ole tema sõnul mingisugune andam, mis tuleb viia ebajumala või puusliku nimega NATO altarile. „Seda raha on vaja Eestile endale,“ arvas julgeolekuekspert.