Ekspert: Eestile oleks kasulik pöörduda ratturite vabastamiseks Venemaa poole
Anonüümseks jääda soovinud spetsialist ütles Delfile: „Venemaal on Lähis-Idas täiesti selgelt välja kujunenud suhted. Pole saladus, et paljud sealsed riiklikud, diplomaatilised ja sõjalised tegelased on lõpetanud Nõukogude ja Venemaa kõrgkoolid. Kuni siiani toetame me seal mõnesid jõude vastukaaluks Iisraelile, tahame seda või mitte.“
Teine küsimus on, kui palju oleks selline koostöö Eestiga Venemaa huvides. Seda pole ekspert valmis arutama. „Seda enam pole ma valmis seda arutama, et see vastab Eesti praegusele poliitikale,“ lisas ta.
„Delfi küsimusele, kas on normaalne, et eestlaste röövimise eest ei võta juba kaks kuud keegi omale vastutust ja ei esita mingeid nõudmisi, vastas ekspert: „Minu jaoks on see täiesti võimalik. Inimesed võidi röövida perspektiiviga, röövijad üritavad hinda üles lüüa. Kui selle taga on beduiinid, võisid nad lihtsalt röövida omale orjad – noored sportlikud poisid, miks mitte? Nende puhul on see tavaline.
Inimesed näevad välja enam-vähem hästi, neid pole pekstud ja riided pole katki rebitud. Võibolla on nad mingisugune vahetuskaup. Mida rohkem valusaid kohti puudutad, seda suurem on tõenäosus, et Euroopa taganeb – arvestades sellega, et kaks kuud tagasi toimusid sündmused nii selles piirkonnas kui ka Põhja-Aafrikas."
Lisaks sellele arvab Venemaa ekspert, et röövijad saavad selgelt aru, millist riiki nad haavavad: „Kui teie omade asemel oleksid ameeriklased, oleks seal juba USA kuues laevastik ja nii edasi. Praegusel juhul saavad röövijad aru, et miljoni elanikuga riik suudab vaevalt midagi tõsiselt maailma tasemel ette võtta. Tuleb meeles pidada, et Bekaa orus pole riigivõimu ja inimesed võis röövida mingi kohalik metsik hõim. Seal toimivad keskaja tasemel kaubanduslik-rahanduslikud suhted, seetõttu tuleb pantvangid kas välja vahetada või läbi rääkida nende vabastamise üle, kuid sõdima mitte keegi kellegagi ei hakka.“
Eksperdile on jäänud selline mulje, et eestlasi ei röövitud mitte eesmärgiga saada lihtsalt nende vabastamise eest raha, vaid see on mitmekäiguline operatsioon, mille eesmärk on mõjutada avalikku arvamust, kedagi kaasa tõmmata.
„Vastasel juhul, kui võtta näiteks Venemaa-Tšetšeenia variant, määratakse täpselt kindlaks tähtaeg ja hind, vastasel juhul saate kõrva, seejärel teise kõrva ja nii edasi,“ jätkas ekspert. „Siin on kõik väga tsiviliseeritud – jah, röövisid ja hoiavad kinni, aga toidavad ja joodavad.“
Viimases videoläkituses ütlevad pantvangid, et valitsus on nad hüljanud ja ei taha rohkem aidata. Kui palju informeerivad võimud sellistel juhtudel avalikkust? „Sellist laadi ettevõtmiste puhul on suure kella külge panemine ainult kahjuks. Vabastamise ettevalmistamise esimesel etapil minimaliseeritakse informatsiooni jagamist tahtlikult,“ ütles ekspert.
Kui midagi sellist juhtub, peab valitsus võtma ühendust selle riigi valitsusega, kus röövimine toimus ja saama vastused sealt. „Kui nad vastavad ähmaselt ja midagi ette ei võta, astuvad mängu diplomaatia ja luure. Viimane peab välja selgitama inimeste asukoha, mis neid ohustab, mida nende eest tahetakse, kes neid valvab ja mis eesmärgil nad vangi võeti,“ kommenteeris Vene spetsialist.
„Võttes arvesse teie riigi mitte kõige kolossaalsemaid võimalusi, tuleb pöörduda Euroopa Liidu ja ÜRO poole, tõhusamate ringkondade poole, kellel on sellele regioonile ligipääs. On olemas Euroopa Liidu ja ÜRO avaldus? Hästi, aga iga avaldus peab olema millegagi kinnitatud – kas majanduslike, sõjaliste või kaubanduslike sanktsioonidega. Lihtsalt avaldus beduiine ei hirmuta,“ ütles Vene ekspert.
