Eksperdid: praegune kriis Vahemerel on väga tõsine, aidata tuleb ka pagulasi vastu võttes

 (131)
Migrandid ja aktivistid paadiga Euroopa Parlamendi hoone eest Strasbourgis
Migrandid ja aktivistid paadiga Euroopa Parlamendi hoone eest StrasbourgisFoto: VINCENT KESSLER, REUTERS

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon korraldas täna avaliku kuulamise, et arutada Vahemere põgenikekriisi ja Euroopa rände tegevuskava, millega Euroopa Komisjon soovib Itaaliasse ja Kreekasse jõudnud pagulasi liikmesriikide vahel laiali jagada, et leevendada koormust liikmesriikidele.

Migratsiooniekspert Uku Särekanno rääkis sissejuhatuseks oma kogemusest Brüsselist, kus ta elas kaheksa aastat. Kohaliku tabloidi esiküljele said eestlased sel ajal täpselt ühe korra, kui kaks vene nimedega Eesti kodanikku juveelipoe röövi käigus inimese tapsid. Selle teema arutamise ajal kohalikus lehes polnud Brüsseli elanike kommentaarid eestlaste suhtes sugugi leebemad neist, mida praegu Eestis pagulaste kohta vahel kuulda on.

Särekanno tegi toimunust mitu järeldust. Esiteks leidis ta, et teatud olukorras võib igal pool kohalike inimeste kannatus sisserändajate osas otsa saada, ükskõik milline riigi kogemus sisserändega ka poleks.

Teiseks leidis ta, et ühe inimese sigadused võivad panna sildi kogu rahvusele. Migratsiooniprobleemid Euroopas ei piirdu vaid kolmandate riikide kodanikega, sest väga tugevalt on üleval teema, kas vaba liikumine Euroopa Liidu liikmesriikide vahel on adekvaatselt reguleeritud.

Kolmandaks näitab see, mida toob puudulik integratsioon. Süüdlased olid Eesti kodanikud, kelle integratsioon eesti ühiskonda oli läinud üle kivide ja kändude. "Ka kvoodiarutelu juures tuleb seda meeles pidada. Lahendus ei saa olla, et meile saadetakse inimesi, keda me ei suuda integreerida ja kes peatselt lõpetavad Rootsis või Berliinis," nentis Särekanno.

Seotud lood:

Migratsioonikriis ei näita kadumise märke

Praeguse diskussiooni põhjuseks on Euroopa Komisjoni ettepanek jagada liikmesriikide vahel laiali 60 000 inimest, kes on kas juba väljaspool Euroopa Liitu viibides saanud põgenikustaatuse või jõudnud Itaaliasse ja Kreekasse ja paluvad seal põgenikustaatust.

Särekanno sõnul mõistis pika poliitilise kogemuse ja hea poliitilise vaistuga Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, et praegune kriis on väga tõsine. Miski ei ärrita praegusel ajal Lääne-Euroopa valijaid sama palju kui immigratsioon, samas on migratsioonisurve Vahemerel väga suur ja pole näha, et probleem oleks kadumas.

Rändelaine Ukrainast

"Vahemeri on oluline, sest see kriis võib liidu tükkideks rebida," hoiatas Särekanno. Vahetult pärast Araabia kevade puhkemist oli Vahemerel samuti põgenikekriis, mis tekitas kriisi Schengeni tsoonis, sest Tuneesiast pärit migrandid tahtsid läbi Itaalia jõuda Prantsusmaale. Selle takistamiseks hakkas aga Prantsusmaa piiri Itaaliaga palju tihemini kontrollima. Õnneks tollal kriis vaibus.

Eesti jaoks on tähtis olukord Ukrainas, sest Eestis on 23 000 inimese suurune ukraina kogukond ja siin on ukrainlastele tuttav keele ja kultuurikeskkond. Seetõttu Särekanno ei imestaks, kui me näeksime varjupaigataotlejate märkimisväärset kasvu Ukrainast. Ent Türgis on põgenikelaagrites 1,7 miljonit Süüria sõjapõgenikku, kellest osa võib otsida võimalust liikuda Euroopasse. Liibüas ootab üle mere saamise võimalust sadu tuhandeid inimesi.

Särekanno sõnul tuleb aga meeles pidada, et samades paatides üritavad üle mere saada inimesed, kes tõesti põgenevad sõja ja vägivalla eest, ent ka majandusmigrandid, kes soovivad lihtsalt parema elu peale saada. Kvootidest rääkides on mõtet ümber jagada siiski vaid põgenikke, mitte majandusmigrante.

Praegu ei saa vaid lennukite ja piirivalvuritega piirduda

Särekanno ütles, et tema on varem öelnud siseministritele, et Eesti peaks migratsiooniprobleemidesse panustama tehnika ja piirivalvuritega, aga tänane seis on selline, et piiri valvamisele kaasa aitamine on vaid osa lahendusest. Meil tuleb solidaarsusest hädasolijatega kaasa aidata ka põgenike vastuvõtmisega, meeldib see meile või mitte.

"Solidaarsus on täna meile väga oluline eelkõige selleks, et EL püsiks ühtsena," ütles Särekanno. Meil on tema sõnul raske nõuda teistelt solidaarsust meile tähtsate teemade suhtes, kui me ei näita üles solidaarsust Euroopa suurima kriisi suhtes.

Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper tuletas oma kõnes meelde, et iga-aastane sisseränne Eestisse on suurem kui Euroopa Komisjoni pakutud kvoot 1064 inimest. Väljaränne on aga omakorda sisserändest suurem.

Pagulased asuvad tööle

Ta soovitas keskenduda mitte ainult probleemidele, mida põgenikud võivad endaga kaasa tuua, vaid ka võimalustele, mida nad pakuvad. Vao külas töötab katlamaja siiani tänu pagulaskeskusele, mis pakub ka töökohti.

Pagulased toovad ka teadmisi ja oskusi, mida me esialgu ei pruugi hinnata osata. Näiteks on väga vähe Eestis araabia keele tõlke ja seetõttu on teenuse hinnad väga kõrged.

Paglasprobleemi lõpetab tema sõnul kas pagulase koduriiki naasmine või Eesti kodakondsuse saamine. Teekond kodakondsuseni peab pagulaste jaoks olema selge ja arusaadav, et nad oleksid motiveeritud seda püüdlema.

Ta tegi ka ettepaneku koguda kokku kõik inimesed ja ettevõtted, kes on lubanud aidata pagulastel leida elukohta või töökohta.

Itaalia tahab kiiret otsust

Itaalia suursaadik Marco Clemente ütles, et esimest korda on põgenike puhul Euroopa Liidu tasemel solidaarsusklauslit rakendatud. Ilma solidaarsuseta ähvardab kogu ELi projekti häving, hoiatas suursaadik. Euroopa Liit on tema sõnul eelkõige eetiliste ja moraalsete väärtuste liit.

Clemente sõnul soovib Itaalia võimalikult kiiret otsuse vastuvõtmist. Kui seejärel vajab mõni riik praktilistel põhjustel natuke rohkem aega, et oma osa põgenikest vastu võtta, siis on Itaalia valmis paindlik olema.

Hannes Rumm, Euroopa Komisjoni esindaja Eestis, ütles, et tema ja ta kolleegide kohtumisel Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junckeriga kaitses too kvoodisüsteemi. Juncker oli rahul sellega, et komisjoni ettepanek kvoodisüsteemi kehtestamiseks tekitas elava migratsiooniteemalise arutelu ka nendes liikmesriikides, kes pole põgenikeprobleemi lahendamises üldse osalenud.