“Tegelikult pole meil praegu tsiviilkaitset olemas, see tuleks nullist üles ehitada,” lausus Eesti Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse ülem kindralmajor Ants Laaneots. Tema sõnul pole Eestil olemas elementaarsetki varjendisüsteemi, kuna pärast taasiseseisvumist on neist enamik lõhutud või sisustus laiali tassitud, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Meil on küll olemas päästeamet, kes kaitsefunktsiooni võiks täita, kuid ka nemad on aasta-aastalt alarahastatud,” ütles Laaneots. “Näiteks pole Eestil olemas seadmeid, mis tuvastaks õhus keemilise või bioloogilise relva komponente.”

“Tsiviilkaitseks ehk elanikkonna kaitseks sõjaaja tingimustes ei ole Eesti tõesti valmistunud, sest ükski valitsus Eestis ei ole seda siiamaani üritanud kujundada,” lausus siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Kalev Timberg. Tema sõnul on riik eraldanud viimastel aastatel küll suuri summasid kaitsekulutusteks, kuid mitte sentigi tsiviilkaitseks.

“On leitud, et varjendite ehitamiseks ja säilitamiseks rahuaja tingimustes pole vajadust, kuid mis juhtub siis, kui Eesti tõepoolest seisab vastamisi ohuolukorraga?” küsis Timberg. “Kiirgusõnnetuste puhul on lähim ohuallikas 60 kilomeetri kaugusel asuv Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam Leningradi oblastis, kuid ma pole kindel, et me selleks võimalikuks õnnetuseks valmis oleksime.”

Laaneots ütles, et terrorirünnaku võimalus Eesti vastu on üliväike. “Samas peaks Eesti ikkagi tugevamini pühenduma tsiviilkaitsesüsteemi ülesehitamisele,” lausus Laaneots. Tema sõnul suurendas antiterroristlik operatsioon Afganistanis vajadust pöörata tsiviilkaitsele suuremat tähelepanu, kuid tema hinnangul ei tohiks Eesti oma väiksuse ning maailmaasjades kõrvalise rolli tõttu siiski karta keemilist või bioloogilist rünnakut.