Delfi uuris riigieksameid korraldavalt sihtasutuselt Innove, kui palju ÕSe ühe kooli eksaminandidel kasutamiseks peaks olema. Innove kommunikatsioonijuht Anneli Aab osutas, et ÕSide arv klassis ei ole seadusega kuidagi paika pandud. "Selle peab tagama ja läbi mõtlema kool. Hea oleks, kui ÕS on kasutada igal eksamitegijal ja paljudes koolides see nii ka on," lausus Aab.

Eesti ettevõtluskõrgkooli Mainor turundusjuht Robert Lang ütles aga Delfile, et ettevõtluskõrgkool ei olnud kirjandi kirjutamise korraldusliku poole ega sisuga kuidagi seotud. "Meie rentisime lihtsalt päringu peale ruume," selgitas Lang. Tuleb välja, et ettevõtluskõrgkool rentis oma klassiruume välja sihtasutus Innovele endale.

Innove testide keskuse eksamikorralduse spetsialist Maie Jürgens nentis, et Innove komisjonid töötasid ettevõtluskõrgkoolis neljas ruumis, kus igas oli kasutamiseks üks ÕS. Kuuldes, et Innove kommunikatsioonijuhi sõnul on paljudes koolides iga eksamikirjutaja kohta üks ÕS, sõnas Jürgens, et nii palju ÕSe neil tõesti kasutada pole. "Ma veel maja pealt laenasin juurde paar tükki," nentis ta. "Vähemalt üks ÕS oli, aga eks siis edaspidi peab rohkem neid muretsema."

Kui palju neljas ruumis eksamikirjutajaid kokku oli, ei osanud Jürgens öelda, suuresti seetõttu, et väga paljud ei tulnud kohale. Kõige suuremas ruumis oli eksamikirjutajaid teadaolevalt 35. Väiksemates ruumides pidi olema umbes 20 kirjutajat, aga Jürgensi teada ei ilmunud vähemalt kahes ruumis umbes pooled eksaminandidest kohale. "Väga palju oli puudujaid olnud," sõnas ta.

Jürgensi sõnul tuli 35 kirjutajaga ruumis ühe korra ette olukord, kus kaks eksaminandi oleks soovinud ühel ajal ÕSi kasutada, kuid suuremat probleemi ÕSide vähesusest ei tekkinud. "Nii tihti nad vist ka ei vaata nüüd ja kuus tundi on ju päris pikk aeg," märkis Jürgens, kuid lisas, et tulevikus püütakse sõnaraamatuid siiski rohkem hankida.