DELFI - Värsked uudised Eestist ja välismaalt

EKRE wunderkind* Jaak Madison: taastame surmanuhtluse, nõuame abordiks eriluba ja ehitame üles sõjatööstuse

 (895)
EKRE <em>wunderkind</em>* Jaak Madison: taastame surmanuhtluse, nõuame abordiks eriluba ja ehitame üles sõjatööstuse
Foto: Tiit Blaat

Uus riigikogu liige ütleb, et Eesti võiks arendada sõjatööstust, mis päästis 1930-ndatel Natsi-Saksamaal inimesed töötusest.

Madison soovib ka, et naised peaksid abordi tegemiseks kohustuslikus korras hankima nõustaja nõusoleku.

Samuti toetab ta raskete isikuvastaste kuritegude ja riigireetmise puhul surmanuhtluse taastamist.

Eesti Konservatiisest Rahvaerakonnast (EKRE) riigikogusse pääsenud Jaak Madison on uue riigikogu koosseisu 23-aastane pesamuna, kes sattus kohe pärast valimisi oma natsismi toetava blogipostitusega meedia tähelepanu keskpunkti. Madison oli nõus Eesti Päevalehele selgitama oma vaateid, mille kiitis talle hääle andes heaks 1991 inimest.

Madisoni taust on sotsiaalses mõttes karm. Ta on pärit neljalapselisest perest, mille vanim poeg on hukkunud ja noorim poeg õnnetuse tagajärjel raske liitpuudega. Ema Heli hooldab puudega poega üksinda ega saa seetõttu tööl käia. Kohalik omavalitsus Albu vald keeldus talle toimetulekutoetust maksmast. Heli Madison läbis kõik kohtuinstantsid ja alles riigikohtu otsus pani valla ümber mõtlema ja toetust maksma.

Jaak Madison, enne eile palju tähelepanu pälvinud blogipostitusest rääkimist tahaksin teada, kui palju mõjutas teie poliitikasse astumist traagiline ja keeruline perekondlik taust. On see kodust tulnud soov midagi radikaalselt muuta?

Raske öelda. Kui esimese vennaga juhtus õnnetus ja ta hukkus, olin vaid seitsmeaastane. Poliitikale olen aga tähelepanu pööranud algklassidest peale. Ma ei lugenud koomikseid, ajalehed olid huvitavamad. Perekonna läbielamised on pigem andnud paremat elukogemust, jõudu ja tahet.

Kes olid teie esimesed poliitilised lemmikud?

Mäletan, et see võis olla 1998. aastal, kui patriootlik Isamaaliit sümpatiseeris, Mart Laari kuvand oli... Väga positiivne.

Kuidas teil koolis läks?

Kaheksanda klassini olin keskmine õpilane. Meeldisid ajalugu ja ühiskonnaõpetus ning matemaatika. Noarootsi gümnaasiumis lõin juba kohalikul tasemel poliitikas kaasa, aga õppisin Noarootsis ainult ühe aasta, kümnenda klassi. Pärast seda läksin aastaks vahetusõpilaseks Soome Hangösse. Sealt tagasi tulles siirdusin Tallinnasse Vanalinna täiskasvanute gümnaasiumi, kuna siis sain kooli kõrvalt mere peale tööle minna. Alguses olin müügitööl kruiisilaevadel ja lõpuks Baltic Queenil administratsioonis tööl. Praegu õpin uuesti, läksin Tallinna ülikooli riigiteadusi õppima.

Poliitikale olen tähelepanu pööranud algklassidest peale. Ma ei lugenud koomikseid, ajalehed olid huvitavamad.


Kuidas te EKRE-sse jõudsite?

Hakkasin poliitikaga tegelema juba 2009.–2010. aastal ja lõpuks, 2013. aastal jäid erakonna valikul sõelale IRL ja EKRE. Nad on paberi peal teineteisele väga lähedased, aga sisuliselt teadsin, et kui lähen IRL-i, oleksin broiler, kes otsustes kaasa ei räägi. EKRE-s nägin, et pole korruptsiooni, vaid on ausad ja tõsimeelsed inimesed. 2013. aasta sügisel sain kohalikel valimistel 17 häält, aga pääsesime Albu vallas sisse ja sain kohe ka revisjonikomisjoni esimeheks.

See võis olla vastuoluline. Teie ema ju võitles samal ajal Albu vallalt toimetulekutoetuse saamise eest.

Ei olnud, kuna toetusega tegeles vallavalitsus, aga mina olin vallavolikogus. Selge piir oli vahel ja isiklikku probleemi polnud. Ja vallavalitsus ju tunnistas pärast kohtus kaotamist oma eksimust.

 

Teadsin, et kui lähen IRL-i, siis oleksin broiler, kes otsustes kaasa ei räägi.

Olete mõelnud, mis riigikogu komisjonis te tahaksite osaleda?

Mind paeluks kõige rohkem väliskomisjon. Meie erakonnas on julgeoleku- ja välispoliitika kõige tugevamad. See on ka isiklikult mulle sümpaatne.

Teie programmi avaleht ütleb, et Eesti riik on ebademokraatilikult tsentraliseeritud ja meedia monopoliseeritud. Kuidas nii?

Loe veel

Inimese hääl ei loe parlamenti sissesaamisel. Kui vaatame nelja riigikogu parteid, siis ei kehti, et töö parteis annab kõrgema koha. Olulised on tegurid, kes sa oled ja kui palju on raha parteikassasse toomiseks. Kui väga tubli ja aus inimene, kellel pole õige paksusega rahakotti, on üldnimekirjas näiteks 55. kohal, saab 2500 häält ja teeb oma ringkonna kolmanda tulemuse, siis ta ei saa sisse. Mandaatide jaotamine peaks olenema häältesaagist, mitte kohast pingereas. Aga kui vaatame meedia suhtumist teatud erakondadesse... Kas see on okei, kui suure lugejaskonnaga ajaleht kirjutab juhtkirja EKRE vastu, et vihaõhutavad rassistid said riigikokku?

See on sõnavabadus.

See on Eesti enamuse arvamuse kujundamine ilma faktideta. Kus on EKRE vihaõhutamine?

Majanduse alustala on tugevad töökohad ja väikeettevõtted, mitte odav Türgi või Süüria tööjõud.

„Tuld kooseluseaduse pihta!”, näiteks.

Me ei toeta rahva tahte vastaselt seaduse läbisurumist. Paneme selle rahvahääletusele ja kui 51% rahvast on poolt, siis ei ole mul midagi selle vastu öelda, isegi kui ma ise seda ei toeta.

Tahate sätestada immigratsioonikvoodi, aga see on meil juba niigi 0,1% peal. On see liiga palju?

Praegu pole liiga palju, aga me hoiame sama konservatiivset joont, mida on tahetud lõdvendada. Eurovalimiste ajal ütlesime, et viie aasta jooksul tahetakse tuua 50 000 immigranti, ja meile öeldi, et niisugust plaani pole olemas. Siis tuli statistika, et Eesti vajab lähiaastail 50 000 sisserändajat. Selle ärahoidmiseks tuleb tööd teha.

Aga mida siis tööjõupuudusega teha?

Tuleb tegelda inimestega, kes on läinud Soome ehitajaks. Väikeettevõtluse toetamine, sotsiaalmaksu erisused... Tuleb luua võimalused tuua oma ettevõte maapiirkondadesse. Majanduse alustala on tugevad töökohad ja väikeettevõtted. Lahendus pole tuua sisse odavat Türgi või Süüria tööjõudu. Me oleme teiste riikide pealt näinud, kuhu see välja viib.

Me ei poolda kergekäelist aborti, kui näiteks 25-aastane jääb juhuslikult rasedaks.

Milleni siis?

Selleni, et Malmös põletatakse maha veerand linna, sest immigrantide lapselapsed pole nõus minema odava tööjõu peale või kui mošee pannakse kinni. Selleni see välja viibki. Me näeme, et Eestis on muukeelsete osakaal üks suuremaid – 33%. Võõrtööjõu sissetoomisest on hukatuslik rääkida. Öeldakse, et meid on 1,3 miljonit, aga eestlasi kui riigi hoidjaid on ainult 900 000.

Kas teist päritolu inimene ei või olla riigi hoidja?

Olen kindel, et Pakistanist tulev odav tööjõud ei tule Rootsi selleks, et rootsi kultuuri hoida. Kui reaalne konflikt peaks puhkema, olen väga skeptiline, kas odav Türgist pärit tööjõud läheb Eesti eest rindele.

Ilmar Saabas

Kooseluseadus reguleerib kahe eraisiku vahel sõlmitavat lepingut. Mis õigus on teil öelda, kas näiteks mina ja mu partner tohime sõlmida kindlat tüüpi lepingu?

Aga te juba saate lepinguid sõlmida. Selle seaduse demagoogia oli, et leping on mõeldud kõigile inimestele sõltumata soost. Aga eesmärk oli, et tegelikult on see mõeldud samasoolistele paaridele. Ei ole olemas ühtegi riiki, kus kooseluseadus ei oleks jõudnud homoabieludeni.

Miks see teid häiriks?

Sest abielu on püha institutsioon. Me ei saa perekonna mõistet ümber defineerida, perekonna mõiste on olnud sama tuhandeid aastaid. Perekond on ema, isa ja lapsed. See pole õige, kui vähemusgrupp tuleb eriõiguseid nõudma.

Aga ikkagi, miks teid segaks, kui minul oleks naissoost abikaasa?

Sest abikaasa puudutab abielu. Abielu on olnud alati perekonna alustalasid. Ja riigi suurim alustala on tugev perekond. Mind ei häiri see, kui te elaksite koos naisega. Mul on endal tuttavaid, kes on geid, aga nad ei tule kunagi nõudma, et nad tahaksid oma partneriga abielluda.

Kas sellega ei kaasne sõnum, et nende suhe on vähem väärt?

Tema suhe, mis on samasoolise partneriga, ei ole abielu institutsiooniga võrdväärne. Loomulikult mitte. Nii ta paraku on. See ei ole solvamine. Igas ühiskonnas on 1% homoseksuaalseid inimesi, see on paratamatu. Miks peame andma neile kooseluseadusega eraldi õiguse, kui varandusliku suhte jaoks on lepingute sõlmimise õigus olemas, et saab pärida vara?

Teie programmis on kirjas ka see, et EKRE ei poolda aborti. Mida see täpsemalt tähendab?

On muidugi erijuhtumid – näiteks kui 17-aastane vägistatakse ja jääb rasedaks –, aga me ei poolda kergekäelist abordiotsuse vastuvõtmist, kui näiteks 25-aastane jääb juhuslikult rasedaks ja tahab aborti teha. Enne oleks vaja kriisinõustamist, et kõik ohud ja võimalused läbi mõelda.

Kuidas see välja näeks? Et saan günekoloogilt saatekirja sotsiaalpsühholoogi juurde?

Jah, inimesel on sel ajal šokk ja ehmatus ega kaaluta adekvaatselt läbi, mis on õigem variant. Ei kaaluta läbi terviseriske.

Kas kriisinõustaja või sotsiaalpsühholoogi allkiri peaks abordi tegemiseks olema kohustuslik, mitte vabatahtlik?

Loomulikult. Käid nõustamise läbi, rahuned, võtad omaks vaatepunktid, mis võivad kaasneda, ja see aitab adekvaatselt otsustada.

Majanduse poole pealt torkas silma, et tahate ka Eestis rakendada Läti võtmed-kätte-meetodit, mis tegi kinnisvara ostmisel omafinantseeringu väga suureks.

Jah. Seal juures peaks olema ka riiklik kommertspank, mis peab pakkuma samu teenuseid samas mahus SEB ja Swedbankiga. Kui meil on kommertspank, saame pakkuda laenu endiselt 10% sissemaksega. Kasvõi noore pere laen 30 aastaks. Ja kui ei jaksa laenukohustust täita, siis võtmed tagasi ja laenust priiks.

Suhe, mis on samasoolise partneriga, ei ole abielu institutsiooniga võrdväärne.

Selline pank tuleb siis luua?

Jah. Meil on paberi peal fiktiivselt Eesti Pank, mis ei täida enam oma algset eesmärki. Selle struktuurist saaks arendada kommertspanga.

Olete seisukohal, et surmanuhtlus võiks olla õigustatud.

Erijuhtudel küll. Ma arvan, et sarimõrvar, kes tapab neli inimest, ei peaks elama maksumaksja kulul 30–40 aastat ja saama kolm sooja söögikorda päevas.

Eile tuli avalikkuse ette teie kolme aasta tagune blogipostitus. Olete endiselt samal seisukohal?

Millisel?

Et natsirežiimi hukkunute arvud on „väga vastuolulised” ja „fašismi näol on tegemist ideoloogiaga, mis koosneb üsna paljudest positiivsetest ning rahvusriigi säilimiseks vajalikest nüanssidest”.

See on humoorikas, et leitakse kolm aastat vana postitus, kus adekvaatselt on võetud ette eri režiimide eri küljed. Jah, võtsin ette ka sellise režiimi käsitlemise, mida tõlgendatakse natsismi ülistamisena. Ma olen seal tekstis konkreetselt hukka mõistnud kõik koonduslaagrid ja võikad kuriteod.

„Gaasikambritega mängimine” oli siis lihtsalt ebaõnnestunud kõnekujund?

See oli iroonia, tuleb aru saada ka mustast irooniast. „Mängud” on lihtsalt see räige massimõrv. Aga arvud: Nürnbergi protsessil räägiti poolteisest miljonist hukkunust, siis 13 miljonist, praegu on ajalooraamatutes 26 miljonit. Kuna arvud erinevad kolossaalselt, siis puudub kindlus, et määrata täpset arvu, kui palju inimesi hukati. Ma arvan, et iga konstruktiivselt mõtlev inimene peab arutlema eri tahkude üle, ei saa ühtegi valitsemisviisi võtta kui 100% halba.

Näiteks nii, nagu osutate blogipostituses Hitleri Saksamaa arengule, mis viis riigi Euroopa üheks võimekamaks?

1933. aastal oli Saksamaal seitse miljonit töötut. Ühe aastaga loodi kolm miljonit töökohta, järgmise aastaga veel kolm miljonit. See oli sõja- ja rasketööstus.

Mida saaks rahuajal sealt siis üle võtta?

Fakt on see, et nii kurb kui see ka pole, on maailmas neli suurt tööstust, mis toodavad kõige rohkem kasumit. Ravimi-, sõja-, filmi- ja pornotööstus. Sõjaväed jäävad inimkonna lõpuni kestma. See on paratamatus. Miks siis mitte võtta mingil määral šnitti, miks ei võiks olla Baltimaades mingi tööstus, mida me suudaksime eksportida? See võiks olla üks asi, mis toodab alati kasumit ja on ka julgeolekugarantii, et suudad varustada omaenda kaitseväge ja kaitseliitu. Seda tuleks kaaluda.

Sõjatööstus võiks Baltimaades olla see, mis alati toodab kasumit ja on ka julgeolekugarantii.

Seda oleks ilmselt tõesti lihtsam teha kui panustada porno- ja filmitööstusele.

Loomulikult. Kuigi viimane film „1944” on väga hästi tehtud. Väga hea film. See on muidugi nišivaldkond, kus ei teeniks igal kuul miljoneid eurosid kasumit.

Ütlete oma ideoloogias, et ühed on paremad kui teised. Kas te ei arva, et seetõttu võib esimestel tekkida arvamus, et neil on õigus teistsuguseid rünnata?

Ei, miks? Me ei pea üldse laskma tekkida probleemil, nagu praegu on Prantsusmaal, kus on juba vihakuriteod põlisrahvuse vastu.

Riigikogu noorim liige Jaak Madison. „Rahvuslus peab olema igas riigis, mis tahab, et riik säiliks ja rahvas elaks hästi,” ütleb ta. Tiit Blaat

Aga olete nõus, et teie ideoloogia baasil võib tekkida vihakuritegevus, kui siia tuleb piisavalt palju immigrante?

Kunagi pole maailmavaade süüdi, vaid inimesed. Nii nagu kommunism paberi peal on väga ilus, aga reaalses elus ei toimi, on ka äärmuslusega. Rahvuslus on normaalne ja peab olema igas riigis, mis tahab, et riik säiliks ja rahvas elaks hästi. Aga kui vaatame Rootsi näidet, Sverigedemokraterna järsku tõusu, siis on näha, et immigratsioonipoliitika on läinud üle punase joone ja ületanud rahva õiglustunde. Tavaline rootslane ei julge minna Stockholmi Södertälje linnaossa, kuna ta ei pruugi sealt tagasi tulla.

Kui oled teadlikult emigreerunud teise riiki, siis peadki võtma omaks selle riigi kombed.

Mis on teie isiklik vaade tumedanahalistele, on nad teie meelest vähem intelligentsed?

Ei. Olen selle poolt, et erinevus rikastab sellisel moel, et kui lähen näiteks Keeniasse, siis näen seal seda rahvusriiki ja uhkust oma rahvuse üle.

Aga kas te oleksite väga vastu Rootsi immigrantidele, kui seal midagi juhtuks ja nende põgenikelaine tuleks siia?

Rootslased on kultuuritaustalt ja maailmavaatelt lähedased. Kui meie põgenesime [Teise maailmasõja eest], siis mindi metsa tööle, rasketööstusse, töötati end viie-kümne aastaga üles ja õpiti Rootsi keel selgeks. Ka mul on Rootsis sugulased, kes ei räägi eesti keelt. Nad on rootsistunud, nad on sulandunud kohalikku ühiskonda.

On teil sellest kahju?

Ei ole. Arvan, et kui oled teadlikult emigreerunud teise riiki, näiteks Rootsi, siis peadki võtma omaks selle riigi kombed. Ei saa minna sinna laia rinnaga nõudma, et tahan saada Eesti õiguseid.

*Nii tituleeris natsismi õigustavat Madisoni eile EKRE liige Martin Helme Kuku Raadios.