EKRE võimalik kandidaat peaprokuröri kohale paneks politsei kriminaaltoimikuid koostama

 (197)
URMAS SIMON
URMAS SIMONFoto: Mati Hiis, õhtuleht

Möödunud aasta novembris toimus riigikogus olulise riikliku tähtsusega küsimuse "Vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud riik" arutelu. Eksperdina esines ja prokuratuurist rääkis EKRE võimalik kandidaat Lavly Perlingu asemele Urmas Simon.

Simon lahkas riigikogu kõnepuldist pikalt seda, mida võiks tema prokuratuuris muuta.

Näiteks pakkus ta välja järgmiseid ideid:

- "Minu seisukoht on, et prokuratuur tuleks lahutada kohtueelsest menetlusest. Las politsei teeb oma tööd ehk uurib kriminaalasja ja prokuratuur teeb oma tööd ehk esindab riiklikku süüdistust kohtus. Politsei uurib asja, koostab kriminaaltoimiku ja edastab selle prokuratuurile süüdistuse esitamiseks."

- " Praegu on olukord selline, et politsei ja uurimisasutused alluvad Siseministeeriumile, prokuratuur ja kohus aga Justiitsministeeriumile. Sisuliselt teostab Siseministeeriumi tegevuse üle kontrolli Justiitsministeerium ja ta teostab ka kontrolli karistusi mõistva organi üle. Me räägime võimude lahususest. Kus see võimude lahusus siin on, kui kõike kontrollib üks ministeerium?"

- "Ka prokuratuuri tegevuse üle peaks olema suurem kontroll. Ühest ministeeriumiosakonnast ei piisa. Leian, et laiendatud kontrolliõigus prokuratuuri tegevuse üle peaks kuuluma ka Riigikogu mingile komisjonile, kes vajadusel saaks selgituste saamiseks kutsuda prokuratuuri esindaja välja."

- "Prokuratuuris käib tihti ka tõendite ümbermängimine. Näiteks peetakse ühes kriminaalasjas kinni kolm isikut. Enne isikute ülekuulamist tehakse tavaliselt kõigile kinnipeetutele ettepanek hakata n-ö politsei informaatoriks. Tasuks lubatakse kas tunduvalt kergemat karistust või vastavalt info kvaliteedile ja olulisusele lausa kriminaalasja lõpetamist. Nii saabki tihti toimikust lugeda, et kinni peeti kolm isikut, kuid ühe isiku kriminaalmenetlus on teiste omast eraldatud."

- "Läbiotsimine on üks olulisemaid isiku põhiseaduslike õiguste riiveid, mille otsustamine ei tohiks olla abiprokuröride ja prokuratuuri käes. Sarnaselt telefonikõnede pealtkuulamisega peaks kohus kontrollima ka läbiotsimise vajalikkust ja põhjendatust konkreetses kriminaalasjas ning vastava menetlustoimingu läbiviimiseks loa andmise peaks otsustama kohus."

- "as Eestis on üldse nõukogude süsteemi jäänukina vaja sellisel kujul, sellise mahu ja suurusega prokuratuuri? Politsei koostab kriminaaltoimiku ja riik võiks teenustööna tellida või osta süüdistuse kaitsmise teenuse mõnelt advokaadibüroolt."

- " Kõigepealt lahutaksin ma prokuratuuri ja politsei töö, ma ei lubaks prokuratuuril teha kohtueelse menetluse üle järelevalvet."
Prokuröride arvu võiks vähendada sellega, et asja, süüdistust kaitseb advokaat – advokaat advokaadi vastu. Riik tellib teenustöö, advokaat vastutab selle eest, et ta teeb teenustöö kvaliteetselt. Siis läheb lihtsalt see üks roll teisele üle."

- "Ma ei tahaks ütelda aastaarvu, aga vist vähem kui kümme aastat tagasi oli olukord, kus prokuratuur ja politsei olid eraldi: politsei tegi oma tööd, prokurör tegi oma tööd. Praegu tegelikult politseiüksuste, osakondade juhid ei kontrolli uurijate tööd ega tähtaegu, seda teebki prokurör."