EKRE vigade parandus nr 1: Mare Liigeri artikkel pagulastest

 (684)
Süüria põgenikud
Süüria põgenikudFoto: Bulent Kilitš, AFP/Scanpix

Pagulasteema hoiab eestlasi ärevil. Kõigil on õigus olla pagulaste vastuvõtmise vastu, aga samas oleks hea, kui inimesi ei hirmutataks valede faktidega. Kuna taolisi valefakte kipuvad eriti tihti ja mitte vaid pagulasteema puhul kasutama EKRE poliitikud, siis tuleb välja tuua nende argumentatsioonis kasutatavad valefaktid ja loogikavead. Alustame Mare Liigeri artiklist Miks te vihkate meid, eestlasi, härra president?

1. Liiger kirjutas: Jah, meie maal on NATO sõdurid, relvastus, varsti ka raskerelvade laod ja iga uue saadetise eel kaagatab nii ajakirjandus kui ka valitsuskoalitsioon kõvasti üle maalima nagu kana pärast muna munemist. Mida see tegelikult tähendab? Loomulikult seda, et muutume päevast päeva enam Venemaa sihtmärgiks.

Venemaa on viimase 20 aasta jooksul pidanud kaks sõda Tšetšeenias, ühe sõja Gruusias ja ühe sõja Ukrainas, lisaks väiksemaid sõjalisi sekkumisi mujal. Ei Tšetšeenias, Gruusias ega Ukrainas polnud Venemaa kallaletungi ajal USA vägesid, samuti ei laienenud neile USA turvagarantiid. Ka praegusest Venemaast oluliselt tugevam Nõukogude Liit ei julgenud kunagi rünnata USA kaitse all olnud NATO riike ega ühtegi teist riiki, mida oleks kaitsnud USA turvakilp. Küll aga ründas Nõukogude Liit mitmeid teisi riike, mis kas kuulusid Nõukogude blokki (Ungari, Tšehhoslovakkia) või olid neutraalsed (Afganistan).

2. Liiger kirjutab: Te rääkisite kaunilt sõnu seades nendest võõramaalastest, kes tulid Eestile appi iseseisvussõja ajal, aga vaikisite nendest tuhandetest soomepoistest, kes kaitsesid Soomet, relv käes, talve- ja jätkusõjas ning kes Soome ja Rootsi valitsuste poolt saadeti Venemaa nõudel GULAG-i surema. Ka Saksamaa ning Inglismaa polnud sellest patust puhas.

Seotud lood:

Mis moel seostub Soome ja Rootsi tollane käitumine praeguse debatiga pagulaste vastuvõtmisest? Kui Rootsi, Soome ja teiste riikide toonane käitumine oli moraalselt vale, siis kas me peaksime eeskuju võtma moraalselt valest käitumisest ja ise ka ebamoraalsed olema?

3. Liiger kirjutab: Järsku oleks aeg meenutada unustatud Molotovi-Ribbentropi pakti teist salaprotokolli, millega jagati ümber maailm ning kuulutati Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude Liidu huviorbiiti kuuluvaks. 15. juunil 1940 okupeeris NSV Liidu Punaarmee Leedu, 17. juunil ka Eesti ja Läti. Eesti, Läti ja Leedu sõjajärgne saatus määrati mitte Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi lepinguga, vaid hoopis Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja NSV Liidu kokkuleppega Jalta ja Potsdami konverentsidel 1945. aastal. Eesti ja teiste Baltimaade okupeerimisel oli kõigi Euroopa suurriikide ja lisaks USA juhtide allkirjad. Kõik need riigid kannavad moraalset vastutust selle eest, mis meie riikides juhtus- küüditamine ja rahva väljavahetamine ideoloogiliselt sobivate immigrantide vastu.

Jalta ja Potsdami konverentside osalejateks olid Nõukogude Liit, USA ja Suurbritannia. Vaid viimane neist kuulub praegusesse Euroopa Liitu, ent pagulaste ümberjaotamiskava on just ELi kava. See kava on mõeldud aitama Kreekat ja Itaaliat. Ei Kreeka ega Itaalia ei olnud ei Jalta ega Potsdami konverentsi ajal laua taga arutamas ega olnud ka Molotov-Ribbentropi pakti allakirjutajate seas. USA kui Euroopa Liitu mittekuuluv riik ei puutu üldse asja. Mis puudutab Eesti okupeerimist ja järgnenud repressioone, siis selle peamiseks põhjuseks oli siiski Molotovi-Ribbentropi pakt ja Jaltas ning Potsdamis sisuliselt legaliseeriti sõjaväljadel tekkinud muutused, sest tolleks hetkeks oli Eesti nõukogude vägede poolt juba okupeeritud.

4. Liiger kirjutab: Teie, härra President, ei tea sellest ränkraskest ajast midagi, sest otsisite Ameerikas oma sõnajalaõit.

Ilves sündis 1953. aastal Rootsis sõjapõgenike peres, kes olid paadiga nõukogude sõjaväe eest üle mere põgenenud, et tema perekonda ei tapetaks ega saadetaks Siberisse. USAsse kolis ta perekond siis, kui Ilves oli väike laps, mistõttu on kohatu kritiseerida teda selle eest, et ta jäi elama riiki, kus ta kasvas ja koolis käis.

5. Liiger kirjutab: Aga mis on saanud Ameerikas rahvast, kellele tegelikult kuulus iga jalatäis sellest kaunist maast, indiaanlastest? Ei taha nagu arutleda või kuidas? Suurem enamus vireleb vaesuses reservaatides ja põristab trummi turistidele. Mis on saanud Austraalia põlisrahvast? Peidame häbelikult silmad ja vaikime. See on ohjeldamatu immigratsiooni tagajärg.

Tuhat pagulast moodustaks Eesti kogu rahvaarvust alla 0,1 protsendi. Eestisse kolib tegelikult igal aastal omajagu uusimmigrante, kellest enamik õpib kiirelt ära eesti keele ja kohaneb siinsete kommetega.

6. Liiger kirjutab: Kus on, härra President, naised ja lapsed?? Kus on need õnnetud vägistamisohus lapsed?

Naisi, lapsi ja hädas vanainimesi leiab väga palju Lähis-Ida põgenikelaagrites. Neil pole sealt kuhugi minna, sest kõige hädisematel pole raha, et ebaseaduslikele ülevedajatele maksta ja seaduslikult keegi neid oma riiki lubada ei taha. Just neist laagritest peaks Euroopa Komisjoni kava kohaselt Eesti vastu võtma 326 juba pagulasestaatust saanud inimest. Pilte naistest ja lastest saab vaadata alljärgnevast fotogaleriist.

7. Liiger kirjutab: Ja nüüd, kus suurriikide suva on vahetanud ühe diktaatori teise vastu ning külvanud õnnetul mustal mandril surma ja hävingut, mahitatakse inimkaubitsejaid ning jagatakse oma äpardunud poliitika tagajärjed Euroopa riikide vahel, jutlustades kaasatundmisest, abistamisest ja tolerantsist.

Aafrikas on palju probleeme, aga vaid üsna harva on selle põhjuseks otsene lääneriikide sekkumine. Aafriklased suudavad ka ilma valgete inimeste abita pidada kodusõdasid ja vahetada diktaatoreid. Kongo kodusõjast olete midagi kuulnud? See on kestnud juba aastaid, ohvrite arv on miljonites, aga sellest räägitakse Euroopas väga vähe, sest eurooplased hoiavad end Kongost kaugele eemale. Sealsed sõjapõgenikud Euroopasse ei jõua, sest on selleks liiga vaesed.

8. Liiger kirjutab: Kas on tõesti kuritegu, et soovin kogu oma hingest, südamest ja meelest, et minu lapsed, lapselapsed jääksid siia paesele maalapile alles, sünnitaksid lapsi, kes õpiksid rääkima, laulma, luuletama oma emakeeles?

Millisel moel peaksid 1000 pagulast takistama Liigeri järeltulijatel eesti keeles rääkimist? Lääne-Euroopasse kolinud immigrantidele võib ette heita palju asju, aga kohaliku keele on enamik neist ära õppinud. Ka Eestis on venekeelsete inimeste getod tekkinud vaid piirkonnas, kus nende arvukus on nii suur, et nad saavad eesti keelt oskamata hakkama. Näiteks Tartus elab ligemale 20 000 mitte-eestlast, aga peaaegu kõik neist oskavad eesti keelt, sest Tartu 20 000 venelast on liiga väike hulk, et mingit venekeelset getot luua. Praegune pagulaste kava näeb ette vaid tuhande inimese toomist. Nad oleksid pärit maailma eri piirkondadest, räägiksid eri keeli ja paikneksid Eesti eri osades, mistõttu omakeelsete getode tekkimise tõenäosus oleks väga väike.

9. Liiger kirjutab: Absoluutselt talumatu ja ebaõiglane on see, et inimkaubanduse tulemusel meile läkitatud pagulastele määratakse Euroopa seadustega sotsiaaltoetusi rohkem kui meie õpetaja, meditsiiniõde või põllumees teenib, pensionäridest ei ole sünnis rääkidagi.

Pagulased saavad samu sotsiaaltoetusi mis teised Eesti elanikud. Kindlasti ei saa rääkida sellest, et nende sissetulek oleks sotsiaaltoetustest suurem kui õpetaja palk.