EKRE Tallinna linnapeakandidaadiks saab tõenäoliselt Helme

 (86)
EKRE kongress 4.07.2020
Mis saab olema linnapeakandidaadi eesnimi, alles selgub.Foto: Tiit Blaat

Mart Helme jaoks poleks see esimene kord Tallinna linnapeaks kandideerida.

Sügiseste kohalike omavalituste valimisteni on veel jäänud pea kolmveerand aastat, kuid erakonnad valmistuvad vaikselt juba linnapeakandidaate paika panema.

Näiteks sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaadiks on peale 2019. aasta riigikogu valimisi erakonnaga liitunud Raimond Kaljulaid. Keskerakonna linnapeakandidaat on tõenäoliselt preagugi ametit pidav Mihhail Kõlvart.

Pole põhjust ka arvata, et Reformierakonna linnapeakandidaadiks oleks keegi muu kui Kristen Michal. Reformierakond teatas tema kandidatuurist juba 2019. aasta lõpul.

Ehkki EKRE esindajad rõhuvad, et konkreetsete nimedeni veel jõutud pole, ei välistata, et esinumbriks võiks saada Mart Helme. EKRE Tallinna volikogu fraktsiooni juht Mart Kallase sõnul on räägitud aga ka sellest, et esinumber võiks ehk olla naine. Näiteks Helle-Moonika Helme.

Helle-Moonika Helme sõnul on samuti kandidaadi kinnitamiseni veel aega, ent siiski ei lükanud ta ümber, et just tema või Mart Helme võiks esinumbriks saada. Ta kinnitas niigi palju, et mõlemal on plaanis kandideerida just Tallinnas.

Eelmisel korral, 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistel kandideeris Mart Helme esinumbrina Pärnus ja sai 2106 häält, mis moodustas üle 10% sealsetest hääletanutest. Üleüldse on tal Pärnumaal olnud korralik valijaskond - tunamullustel riigikogu valimistel sai ta maakonnas konkurentsitult parima tulemuse.

Helle-Moonika Helme sõnul on aga praeguseks hetkeks Pärnus piisavalt tugev seltskond, kes saavad tulemuslikult ka ise hakkama.

EKRE on nimelt Pärnus koos Keskerakonna ja kohaliku valimisliiduga võimul. Neid esindab linnavalitsuses abilinnapeana Mart Järvik, volikogus aseesimehena Helle Kullerkupp.

Seega, kui Mart Helme juba Tallinnasse kandideerima tuleb, miks mitte juba esinumbrina.

Mart Helme on EKRE Tallinna linnapeakandidaat olnud varemgi - 2013. aastal, kui erakond veel nii tuntud ei olnud ja tegutses sisuliselt alles teist aastat. Siis kogus ta vaid veidi üle tuhande hääle ja partei ei saanud ka volikogus ühtegi kohta.

Moonika-Helme sõnul kandideerib Tallinnas tõenäoliselt ka erakonna esimees, veel viimaseid päevi rahandusministri ametit pidav Martin Helme. Pole ka välistatud, et tema võiks Tallinna linnapeakandidaat olla, kuid siiski on see tõenäosus väike.

Lõpliku linnapeakandidaadi kinnitab EKRE maikuus toimuval kongressil.

Isamaa otsib linnapeakandidaati

Roheliste esinumbriks võib arvata, et on erakonna üks esiisikutest Züleyxa Izmailova, kes peale eelmisi valimisi ka mõnda aega abilinnapeana Keskerakonna partneriks oli.

Isamaa kandidaatisest on asi lahtisem. Eelmisel korral kandideeris nende ridadest linnapeaks Raivo Aeg. Aeg on nüüd uue valitsuse tulekuga taas vaba mees, sest justiitsministri ametist lahkudes riigikogu koht teda ees ei oota.

Välistada ei saaks ka hetkel prokuratuuri hingekirjas olevat Lavly Perlingut, kes Isamaa parempoolsetega liitunud on.

Eesti 200 Tallinna piirkonna juht Marek Reinaas ütles ERR-ile, et neil on juba olemasolevate liikmete seas mitmeid häid linnapeakandidaate, kuid see võib tulla ka peagi erakonnaga ühinevate inimeste seast. Kandidaat selgub suve alguseks.

"Eesti 200 meeskonnas on mitmeid inimesi, kes sobiks linnapeakandidaadiks - näiteks Marek Reinaas, Lauri Hussar, Margus Tsahkna või Luukas Ilves. Samas on lähiajal meie erakonnaga ühinemas mitmeid inimesi, kes samuti võiksid selles rollis suurepäraselt hakkama saada," teatas Reinaas.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised toimuvad 17. oktoobril 2021. aastal. Valimisnädal algab esmaspäeval ja koosneb kuuest eelhääletamise päevast ning lõpeb pühapäeval, valimispäeval. Eelhääletamise perioodil on võimalik oma hääl anda elektrooniliselt.

Valimiste korraldus muutub senisest enam paberivabaks. Alates 2021. aastast võetakse Eestis kasutusele elektrooniline valijate nimekiri. Valimisjaoskonna hääletamisruumis kontrollitakse elektroonilisest valijate nimekirjast valija hääleõigust. Hääletamissedeli saamisel antakse allkiri allkirjalehele.

Alates 2021. aastast valijakaarte valijatele enam ei saadeta. Selle asemel koostatakse valimiste teabeleht. Valimiste teabeleht sisaldab teavet hääletamisõiguse tingimuste kohta ning hääletamisvõimaluste kohta konkreetses vallas või linnas.