EKRE tahab vastuolulise Lihula samba taas püsti panna

 (582)
Lihula sammas Lagedi Vabadusvõitluse muuseumis
Lihula sammas Lagedi Vabadusvõitluse muuseumisFoto: Tiit Blaat

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tahab 15 aastat tagasi teisaldatud Lihula samba taas püsti panna, edastab Lääne Elu.

EKRE esindaja Lääneranna volikogus Meelis Malk päris enne jaanipühi vallavalitsuselt aru, kas vallavalitsuses on võimalik tõendada, et mälestuskivi infotahvel kuulub Lihula valla õigusjärgsele omavalitsusele Lääneranna vallale.

Delfi kirjutas mullu, et mälestusmärgi laskis valmistada sõjaveteran Ants Teder. Selle esimeseks nimetuseks oli "Eesti mees teises maailmasõjas", Lihula sambaks hakati seda nimetama hiljem Lihulas toimunu tõttu.

Mälestusmärgil on teise maailmasõja aegses Saksa vormis mees, relv rinnal. Mälestusmärgil on tekst: "Eesti meestele, kes sõdisid 1940-1945 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel".

See mälestumärk püstitati kõigepealt Pärnussse, kust see aga viidi üsna kiirelt skandaaliga ära. Lihula tollane vallavanem Tiit Madisson korraldas selle paigutamise Lihula kalmistule.

Tõeliselt kuulsaks sai mälestusmärk siis, kui 2. septembril 2004 korraldas valitsus mälestusmärgi äraviimise. Äraviimine oli rohmakas, toimus öö varjus ja kui Lihula inimesed selle vastu protestisid, toimus nende ja politsei vahel konflikt. Mälestusmärgi äraviimine tekitas ühiskonnas tormi, Res Publica toetus langes seejärel kivina ning väga ebapopulaarseks kujunenud Juhan Partsi valitsus langes järgmisel aastal, andes teed pikalt kestnud Reformierakonna valitsemisajale Andrus Ansipi juhtimisel.

Seotud lood:

Mälestusmärki kritiseeriti mitmel põhjusel. "Euroopalikke väärtushinnanguid jagav Eesti, kes rajab oma tulevikku NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigina, ei saa oma minevikukäsitluses toetuda II maailmasõja aegsele Saksa armee mundrile, mis demokraatlikus maailmas samastub üheselt natsismiga," kommenteeris tollane välisminister Kristiina Ojuland.

Väga oluline oli välismaa liitlastelt tulnud kriitika. Eesti oli vaid mõned kuud varem saanud NATO ja Euroopa Liidu liikmeks ja valitsusel polnud mingit soovi anda materjali Venemaa süüdistustele Eesti natsimeelsusest. "Fakt on, et seda tõlgendati üle maailma kui katset mälestada Eestit okupeerinud totalitaarseid režiime ja seda ei saa Eesti endale lubada," teatas peaminister Juhan Parts.

Kriitikat sai ka see, et mälestusmärgil oli ära märgitud aastad 1940-1945. Nimelt lõppesid Eesti pinnal lahingud 1944. aastaga. Mõned Eesti üksused jäi veel Saksamaa eest sõdima, aga neid ei saanud enam selgitada Eesti iseseisvuse taastamise eest võitlemisega. Teatavasti okupeeris Nõukogude Liit Eesti 1940. aastal, aga 1941. aastal Eesti vallutanud natsi-Saksamaa ei tahtnud midagi kuulda Eesti iseeisvuse taastamisest.

Peale mälestusmärgi Lihulast äraviimist pandi see valitsuse ettepanekul püsti Rae valda Lagedile Vabadusvõitluse muuseumi, kus see on siiani püsinud. Mälestusmärk kuulub muuseumile, mistõttu muuseumi juht Johannes Tõrsi sõnul pole tema nõus selle äraviimisega, sest ta ei taha, et seda jälle solgutama hakataks.