„EKRE Lihula osakond otsustas tõrvikute valgel seda päeva meeles pidada ja viia mälestusmärgi asupaika lillekompositsiooni ja küünlad meenutuseks ja austamaks nende meeste vägitegusid kes 1940-1945 seisid Eesti iseseisvumise eest,” teatas ERR-i uudisteportaalile EKRE kohalik liider Meelis Malk.

Sammas teisaldati 13 aastat tagasi toonase valitsuse otsusel. Malki sõnul oli aga see ennatlik ja rahva arvamusega ei arvestatud. „Õhtu lõpuks otsustati, et võimalusel hakatakse taaskord taotlema samba oma esialgsele asupaigale tagasi toomist,” märkis Malk.

Lihula ausammas teisaldati 2. septembril 2004 Juhan Partsi valitsuse korraldusel ja see tõi kaasa konflikti kohalike elanikega. Lihulas puhkesid rahutused, kui päästeametnikud tulid politsei kaitse Saksa mundris sõdinud eestlastele püstitatud sammast teisaldama.

Politsei tellis toona ka samba kohta ekspertiisi. Semiootikaprofessori Peeteri Toropi juhitud aktis seisis, et samba visuaalseks dominandiks on relvastatud SS-lase figuur.

Lihula mälestusmärgil oli kiri: “Eesti meestele, kes sõdisid 1940-1945 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel”.

Vaata ka, millised mälestusmärgid on eestlasi ärevile ajanud: