Kaalep pidas kõne pealkirjaga "Üleskutse tegevusele väikesest valgest riigist".

Oma kõnes rääkis Kaalep põlvkonnast, kelle unistuseks on luua rahvusriik (ethnostate inglise keeles). "Võibolla on mõned meist kohal, kui me oleme võitnud oma võitlused ja oleme kehtestanud valged Euroopa rahvusriigid üle kogu läänemaailma," rääkis Kaalep. Ta kutsus eurooplasi üles oma erimeelsusi matma, et ühiselt maailmajagu kaitsta.

Ta rõhutas eestlaste valget nahavärvi ka konverentsi alguses antud intervjuus. Kui talt küsiti, kas Eesti on Lääne-Euroopaga võrreldes veel pigem vaene, vastas Kaalep: "Jah. Oleme üks viimaseid valgeid riike maailmas."

Kaalep ütles samuti, et põgenikelaine Euroopasse on tegelikult hea, sest eestlased näevad, mis toimub, ilma, et peaksid seda ise kogema.
Kaalep hakkab rääkima video 24. minutil.

Kaalep esines konverentsil, mille korraldajaks oli American Renaissance'i nimeline ajakiri. Ajakiri ise tutvustab end järgmiselt. "Rass on individuaalse ja grupiidentiteedi oluline osa. Kõigist ühiskonda jagavatest erisustest - keel, usk, klass, ideoloogia, on see kõige tähtsam ja lõhestavam. Rass ja rassikonflikt on mõnede kõige tõsisemate 21. sajandil Lääne ühiskondade ees olevate väljakutsete keskmes."

American Renaissance ise nimetab oma lähenemist rassirealismiks, aga USA peavoolumeedias nimetatakse seda valgete ülekaalu toetavaks (white supremacist) väljaandeks. USAs vihagruppe uuriv Southern Poverty Law Center nimetab seda rassistlikuks väljaandeks, mis üritab olla intellektuaalne mõttekoda.

Konverentsist ja Kaalepi külastusest avaldas pika loo ka EKRE portaal Uued Uudised.

Kaalep nimetab end EKRE noorteorganisatsiooni Sinine Äratus peaideoloogiks. Kaalep on ka Sinise Äratuse iga-aastaste tõrvikurongkäikude üks peamisi korraldajaid.

Kaalep ise selgitas oma esinemist järgnevas intervjuus Delfile.

Käisite American Renaissance’i konverentsil Ameerikas, kus esinesite kõnega. Mida tegite seal?

Käisin kõnelemas, esindasin Konservatiivset Rahvaerakonda ja Sinist Äratust. Kohtusin paljude Ameerika aktivistidega etnilisest rahvuslikust identiteedimeelsest seltskonnast. Lõin inimestega sidemeid ja tulin tagasi parema energiaga ja inimestega, kellega edaspidi sidet pidada ja kes võiksid järgmisel aastal meie tõrvikurongkäigus osaleda.

Kas olite EKRE või Sinise Äratuse esindaja?

Nii ühte kui teist. Mind kutsuti sinna, sest oktoobris käisin Londonis ühel samasugusel Euroopa rahvuslaste kokkusaamisel.

Kas EKRE tasus reisi kulud?

Ürituse korraldajad tasusid selle.

Millest te oma kõnes rääkisite?

Rääkisin EKRE ja Sinise Äratuse sünniloost ja edust Eestis, et inspireerida üle läänemaailma samasuguseid liikumisi.

Kas teile tundub, et selle ürituse osaliste seisukohad ja ürituse üldine vaimsus klapib EKRE vaimsusega?

Jah, absoluutselt, niipalju kui see puudutab soovi taasavastada Euroopa rahvaste rahvust ja identiteeti ja vajadust kaitsta globaliseeruvas maailmas identiteete ja rahvusriike.

Mis täpselt on Euroopas ja Eestis kõige rohkem vaja kaitsta?

Etnilist identiteeti ja rahvust kui sellist. Meil on sellele füüsiline oht, mis lähtub nii immigratsioonist kui madalast iibest kogu läänemaailmas, see pole vaid Eesti probleem. Teiseks kogu tänapäeva vasakpoolne poliitika, mis üritab rahvusidentiteeti kujutada kui midagi halba, midagi kurja, midagi, mis tuleks hävitada.

Mis on konkreetselt Eestis eestlaste rahvusidentiteedile kõige suurem oht?

Ühelt poolt sama läänest tulev massikultuur, vasakpoolne, liberaalne mõtteviis, mille lõppeesmärgiks on teha maailmast juurtetu tarbimisühiskond. Teiselt poolt meie demograafilised probleemid, mis algavad sellest peale, et meil on praegu ajaloo kõige madalam eestlaste osakaal oma kodumaal.

Eestlaste osakaalu vähendab venelaste suur osakaal. Kas te peate seda kriitiliseks?

See on juba iseenesest probleem. Praeguses olukorras, kui avame piirid uuele immigratsioonile lõunasuunalt, siis võib tekkida etnilise kuuluvuse osas meie kodumaal kriitiline olukord.

American Renaissance pöörab suurt tähelepanu rassiküsimusele, mida nemad peavad väga oluliseks. Kas ka teie arvates on rassiküsimus võrreldava tähtsusega?

Ameerikas on see oluline, kuna tegemist on väga paljudest eri etnilistest gruppidest kokku pandud riigiga. See, mis Ameerikas ühendab inimesi kultuurilises ja etnilises mõttes, ongi rass. Ühised esivanemad, ühine ajalugu. Algusest peale on Ameerikas olnud konflikt valge ja musta rassi vahel, mis jätkub tänapäevani, näiteks rassirahutuste näol, nagu need, mis on aset leidnud Fergusonis Missouri osariigis. See on väga suur teema. Euroopas on samamoodi immgratsioonilainega. Üks asi on, kui meil on Eestis palju venelasi, aga kui meile tulevad Euroopasse ja Eestisse inimesed, kes on täiesti teistsuguse etnilise- ja kultuuritaustaga, siis see tähendab ohtu veel palju suuremaks konfliktiks.

Miks just rassiküsimus konfliktiohtu toob?

Sest inimesed on fundamentaalselt erinevad, nii bioloogiliselt kui kultuuriliselt.

Kui te oleksite ameeriklane, siis millist lahendust pakuksite USA praegustele rassiprobleemidele?

Ainus lahendus saab olla, et erinevad inimgrupid leiavad üles enda identiteedi. Probleem on selles, et vasak-liberaalne tänapäeva massikultuur üritab eriti valgete puhul ära lahustada identiteeditunnetust, kokkukuuluvustunnetust, näidata, et see on midagi halba, mida see muidugi ei ole. See on täiesti normaalne. Peaksime tunnistama, et inimesed tahavad olla omasugustega koos.

Oma esinemistes mainisite korduvalt, et Euroopas peaksid olema valgete rahvusriigid. Mida see täpselt tähendab?

See tähendab seda, mis on Euroopas läbi ajaloo olnud. Et riik ei põhine mingil abstraktsel konstruktsioonil, nagu inimeste ühised majanduslikud huvid või inimõigused, vaid nagu ka Eesti põhiseaduses on välja toodud, et riik põhineb rahvusel, nii bioloogilisel kui kultuurilisel kokkukuuluvusel. See on ainus, mis saab inimesi nii koos hoida, et nad on valmis oma riigi eest võitlema.

Mitmetes Lääne-Euroopa riikides on juba suured mustanahaliste kogukonnad. Mida nendega tegema peaks?

See ongi suur probleem. Kuna immigratsioon Lääne-Euroopasse on kestnud aastakümneid ja siiamaani Lääne-Euroopas paljudes riikides võimul olevad valitsused ei mõista, et see probleem läheb veel suuremaks, kui praegu piire avada, siis näen probleemi, et see viib lõppude lõpuks paratamatult etnilise konfliktini rahvuste vahel. Esimene samm, et konfliktivõimalust vähendada, oleks praegu piiride sulgemine, sest inimesi tuleb järjest üle Vahemere.

Kas kardate, et kui praegune poliitika jätkub, toob see varem või hiljem kaasa konflikti, mis läheb hiljem veel koledamaks?

Absoluutselt.

Märkisite, et on Eesti põhiseaduse kohaselt rahvusriik. Mida põhiseadus Eesti kui eestlaste rahvusriigi kohta ütleb?

Preambul paneb väga selgelt paika, mis on riigi mõte, milleks on see ehitatud. Kaitsta ja säilitada eesti keelt, rahvust ja kultuuri läbi aegade. See ongi, mille nimel meie esiisad Vabadussõjas võitlesid. Et meie rahval oleks üks koht maailmas, kus säilitada enda kultuuri nii, et keegi teine ei ürita seda maha suruda. See on meie riigi põhiline alustala. Kõik muud riigi funktsioonid peaksid olema selle teenistuses.

Kas põhiseaduse preambul tähendab, et Marina Kaljurand ei tohiks saada Eesti presidendiks?

See ei tähenda otseselt seda, aga näen, et see on lisaargument. Ideaalis peaks Eesti president olema eestlane. Kui tegu ei ole eestlasega, peaks olema mingi väga hea omadus, mis korvab selle.

Kas põhiseaduse preambul tähendab ka seda, et rahvuselt eestlastest Eesti kodanikud peaksid omama mingeid eeliseid või seaduslikke privileege võrreldes rahvuselt mitte-eestlastest kodanikega?

See peaks käima kodakondsuse pinnalt. Kodakondsus peaks niipalju kui võimalik kattuma eelkõige eestlaste ja ajalooliselt Eestis elanud vähemustega.

Et kõigil kodanikel peaksid rahvusest sõltumata siiski seaduse ees võrdsed õigused ja kohustused olema?

Jah, seda küll.

Eestis on pigem toetatud, et kohalikud venelased võtaksid Eesti kodakondsuse. Kas see on hea või halb?

Oleneb. Meie riik on ehitatud eesti rahvuse kaitsmisele. Kui suur osa mitte-eestlasi saavad Eesti kodanikeks, siis aastakümnete jooksul peaks see viima assimileerumiseni.

Kas te oma USAs peetud kõne ka kooskõlastasite erakonna kontoriga? Arutasite seda kellegagi või esindasite seal peamiselt iseennast?

Ma esindasin EKRE vaateid. Neid, mis on meie programmist lähtuvad. Mingeid vastuolusid ei saanud olla ega olegi.

Kaalep jagas konverentsi linke oma Facebooki kontol ja seda kommenteerinud oma Twitteri kontol.