EKRE nõuab justiitsreformi: kohtu, prokuratuuri ja politsei tegevus on praegu lokkavalt omavoliline ja ebaõiglane. Kohtunikud tuleb muuta valitavaks ja tähtaegseks

 (301)
EKRE volikogu
EKRE volikoguFoto: Rauno Volmar

Täna on koos EKRE volikogu, mis võttis vastu otsuse nõuda riigilt justiitsreformi teostamist, et „olla kindel, et kellegi suhtes ei kohaldata seadusetut omavoli”.

Kohtunikud on EKREl hambus olnud juba kaua. Näiteks 2017. aasta märtsis teatas Martin Helme riigikogu kõnepuldist, et soovib kohtunike „peade veeremist” ja et „mingid tädid tulevad kokku ja võtavad lihtsalt kätte ja teevad ümber Eesti seaduseid.”

Täna sedastas EKRE volikogu, et nüüd on aeg justiitsreform ära teha. Kohtunikud tuleb muuta valitavaks ja tähtaegseks ja seada parlamendi erikomisjoni järelevalve kohtunike, prokuröride ja uurimis-jälitusorganite tegevusele.

„Kohtusüsteemi, prokuratuuri, uurimis- ja jälitusorganite, täiturite ja pankrotihaldurite lokkavalt omavoliline ja ebaõiglane tegevus on hakanud riivama inimeste põhiseaduslikke õigusi alates poliitilistest vabadustest, jätkates eraomandi puutumatusega ning lõpetades lagunenud õiguskindlusega,” sedastas EKRE volikogu oma pöördumises avalikkuse poole.

„Praegu ei saa mitte keegi kindel olla, et riik ise seadusi täidab, mitte keegi ei saa kindel olla, et riik lepinguid jõustab, mitte keegi ei saa kindel olla, et tema suhtes ei kohaldata seadusetut omavoli nende riigivõimu harude poolt, kelle ülesanne peaks olema seaduslikkuse ja õigluse tagamine,” väitis EKRE volikogu. „Kohtunikud on viimastel aastatel aina jultunumalt rünnanud võimude lahususe põhimõtet, võttes endale parlamendi rolli, kehtestades või tühistades seadusi oma poliitilise suva järgi ning eirates rahva arvamust ja kehtivat õiguskorda.”

Seotud lood:

Praegusel kursil jätkates ohustab Eestit põhiseadusliku korra lagunemine ning muutumine banaanivabariigiks, leidis EKRE volikogu.

Justiitsreform seisneks EKRE nägemuses järgmiselt:

1. Kohtunikud tuleb muuta valitavaks ja teha nende ametiajad tähtajaliseks.

2. Parlamendi erikomisjonile tuleb anda järelevalveõigus kohtunike, prokuröride, uurimis- ja jälitusorganite tegevuse põhiseadusele vastavuse üle, võimalusega algatada nende ametist tagandamist juhul, kui on rikutud võimude lahususe põhimõtet (kohtulik aktivism), riivatud inimeste põhiseadusega kaitstud õigusi või kohaldatud seadusi seadusandja tahte vastaselt.

3. Lõpetada tuleb demokraatliku õigusriigi põhimõtetega vastuolus olev praktika, mille kohaselt prokuratuur kontrollib iseenda tegevust. Prokuratuur tuleb allutada justiitsministrile, kes peaprokurörina teostab järelevalvet ning kannab poliitilist vastutust täitevvõimu seaduskuulekuse eest.

4. Vajalik on eeluurimis- ja kohtumenetlustele kehtestada mõistlikud tähtajad ja lõivud, et lõpetada olukord, kus protsess ise ongi karistus.

5. Korruptsioonikuriteod kõrgetes riigi- ja parteiametites ning erakondade poolt kui kõige enam rahva usaldust õõnestavad ning riigi legitiimsust kahtluse alla seadvad kuriteod tuleb muuta aegumatuks ning sisuliselt võrdsustada riigi reetmisega.

6. Riigivastutuse seadus ja selle alusel kahjude hüvitamine peab laienema ka õiguskaitseorganite tegevusele.

7. Kodanikele tuleb anda õigus pöörduda põhiseaduslikkuse küsimustes otse Riigikohtusse.

8. Kehtestada tuleb tõhus järelevalve ja sanktsioonid kohtutäiturite ja pankrotihaldurite ning mitmesuguste inkassofirmade tegevuse seaduslikkuse ja põhjendatuse üle. Täitmistasusid tuleb oluliselt vähendada, võlgade sissenõudmise regulatsioon tuleb muuta õiglaseks nii võlgniku kui võlausaldaja õigusi silmas pidades.

Küsitlus #118543